Need seisavad seal lausa alapealkirjuks ja võivad teadmatumal ajada silme eest kirjuks ja teha aupaklikuks, nagu ikka ollakse nähtuste vastu, mida lõpuni ei mõisteta. Võõrsõnad korpus ja staatus meis sellist võõristust tekitavadki, olgu me nii haritud kui tahes. Teadjamal aga ei lähe silme eest mitte kirjuks, vaid mustaks. Või, noh, neil, kes veel jaksavad erutuda. Artikkel oli üldiselt arusaadavas keeles, ametlik ja isegi teataval määral pidulik. Keelekorraldusmeetmete liigitus on arvatavasti midagi autorile käepärast, mille abil keelevallas tehtut analüüsida, kuid kas see ka lugejale arusaadavalt kõlab? Mille muu kui selguse ja arusaadavuse poole peaks ajakirjanduskeel püüdlema?
Leian, et arusaadavamad sõnad oleksid keelekorraldus ja keelepoliitika. Need sobivad ka järgneva tekstiga ning on eestikeelsed vasted inglise sõnapaaridele corpus planning ja status planning. Keeleterminid peaksid olema korras, nagu kõigepealt pluus ja siis pitsid, või kuidas. Vahest polekski see nimetuste lugu nii oluline, kui me samu mõisteid oma keelest inglise keelde oskaksime tõlkida. Hiljuti küsiti minult siit keelehooldekeskusest „Kuidas te inglise keeles olete?” ehk milline on keelehooldekeskuse vaste inglise keeles. Ja pakuti kohe ise: „Peaks vist olema Language Care Centre?” Meelitavalt lihtne, kuid siiski mitte. Õige vastus: Centre of Practical Language Planning (of Estonian) – keelekorralduse praktiline külg on see, millega keelehooldekeskus tegeleb. Õnneks ei saanud sellest viimasest juhtumist keeletünga (ing practical joke), kuigi helistati 1. aprillil. Minu aasta mõõt on vist juba varem täis saanud. Näiteid? Toon ainult ühe: ühes tõlketekstis võeti soovitada üht-teist mõttes kaardistada ja selle üle mõtiskleda. Ingliskeelses variandis draw a mind map and reflect … Sõnapaar mind map on eesti õpikeele sõnana mõistekaart, mõttekaart või ideekaart. Heal lapsel mitu nime, valitagu ainult konteksti sobiv. Toortõlge mõnest küll igapäevasest, kuid siiski hoopis teist olemise viisi peegeldavast keelest ei ole sugugi vajalik.