Kui palju tõuseb tulumaks ja kellele?
Erinevalt proportsionaalsest maksusüsteemist on progresseeruv tulumaksusüsteem palju dünaamilisem ning vajab pidevat riigipoolset jälgimist ning maksuastmete korrigeerimist. Maksuastmed ning -määrad on majanduse juhtimise instrumendiks valitsuse käes ning need muutuvad ajas pidevalt, sõltuvalt majanduse ja ühiskonna arengust. Praegu on põhimõtteliselt olulisem uue ja õiglasema süsteemi ellurakendamine kui keskendumine konkreetsele maksuastmele või -määrale. Kuna tänases Eestis on probleemiks tööjõu kõrge maksustamine, siis kindlasti ei tohi alla keskmist palka saavate isikute maksukoormus tõusta. Kõrgem maksuaste on mõistlik alates sissetulekust umbes 1000 eurot kuus, viies sisse seda tuluosa ületavale summale 26% tulumaksu. Me kõik veel mäletame hästi, kuidas tulime toime ka 26% maksmisega kõigilt oma tuludelt, nüüd puudutaks see ainult ligi 30% maksumaksjaid ja sedagi ainult kõrgemalt tuluosalt. Usun, et see oleks õiglane ja solidaarne. Pakutud maksuaste tooks riigieelarvesse lisatulu ligi 1,2 miljardit krooni aastas.
Kas pole põhjust peljata tagasilööke maksukavalduste läbi? Kuidas hindate tulumaksumuudatuse mõju inimeste initsiatiivikusele?
Maksupettused ning maksuvigurdamised jäävad nagunii riikide üheks oluliseks probleemiks ega kao mitte mingisuguse maksusüsteemiga, ehk ainult siis, kui maksudest üldse loobuda. Aga me ei saa tuua ohvriks õiglast ja solidaarset maksusüsteemi hirmus, et keegi hakkab suuremas mahus makse optimeerima. Usun, et ühiskonna kui terviku võit maksusüsteemi muutustest on suurem kui kaotus läbi maksukelmide tegevuse. Ehk tuleb ka osa täiendavast tulust eraldada Maksu- ja Tolliameti tegevuse tõhustamiseks. Progressiivne maksustamine peaks ka sisenemist ettevõtlusse ja ettevõtlusega alustamist kergendama. Praegune süsteem on küll hea juba tegutsevale ja kõrgepalgalisele ettevõtlusele, kuid halb alustavale ja esialgu väikese tulukusega tegevusele.
Ettevõtjatel võimaldab tänane seadustik ju niikuinii igasuguste maksude vabalt maju, maad ja maa-, vee- ning õhumasinaid soetada ning vaevalt et maksuamet tööriiete pähe ostetud pesugi jahtida jaksab. Koguni näitlejad optimeerivad makse omade ettevõtete kaudu teatritele näitlemisteenuse osutamise näol. Sotsialistina ei oskaks praegu näiteks jaekaubanduses ja tehastes töötavatele inimestele muud soovitada, kui asutage firma ja osutage partnerile müüja- ja mutriteenust, muutes tulud maksuvabaks.
Tõepoolest nõuab ühiskonna õiglustunne hoopis sügavamat maksureformi ning sotsiaaldemokraatide maksupoliitikas on oluliseks märksõnaks just „kapitalimaksud”, mille osakaalu suurendamisega saab vähendada tarbimis- ning tööjõumakse. Ei pea nii olema, et Eestis kannab suurema osa maksukoormust töötav inimene. Palju rohkem tuleks maksustada kapitaliomanikke. Kapitalimaksude alla kuuluksid ettevõtte tulumaks, kinnisvaramaks, automaks. Kapitalimaksude kasv võimaldaks meil viia toidukaupade käibemaksu 5%le ja alandada sotsiaalmaksu ning üldist üksikisiku maksukoormust, suunates eelarvevahendeid ravi- ja pensionikindlustusse.
Küsinud V.-S. M