Kalju Reiteli vabaloomingu põhiosa on langenud 1960. ? 1970. aastatesse. Ta on loonud humoorikaid lihtsustava vormikäsitlusega vabaplastilisi figuure ja kompositsioone, nagu ?Seafarmis? (?amott, 1961), ?Väike vibulaskja? (kips, 1962), ?Noorte brigaad? (kips, 1963), ?Klaasipuhuja? (1962, pronks, kõik EKM) jpm, end ka mitmeid avalikke mälestusmärke. 1960. aastate üheks kaunimaks mälestussambaks võib pidada koos abikaasa Eha Reiteliga kavandatud Kristjan Raua monumenti Tallinnas (graniit, 1969), ent ka hilisemate aastate mälestussambad ?Muhu ema? (1971), ?Kaali mees? (1989, mõlemad koos E. Reiteliga), ?Leiger? (1991) ja ?Eestimaa ärkab? (1992) jäävad püsima eesti skulptuuri­klassikasse. Kalju Reiteli hilisloomingus on olulised 1992 Eesti Vabariiki külastanud Rootsi ja Taani kuningapaarile kingituseks loodud ?Ultima Thule? ning 1997 Soomes Uti lennuväljal avatud mälestussammas hukkunud soome lenduritele. Veel käesoleva aasta suvel aga püstitati Kalju Reiteli viimane monument Eestis: ?Viimane lend? Ämari lennuväebaasis on järelehüüe kõigile hukkunud lenduritele.

Kalju Reiteli ärasaatmine toimub reedel, 17. septembril kell 12 Tallinna Kaarli kirikus.

Lahkunud kolleegi ja erakordselt armastusväärset ning säravat isiksust jäävad mälestama tema arvukad õpilased.