Lahkunud on Kaido-Valdar Maidla, aastakümneid oma loominguga Vanemuise muusika- ja sõnateatrit rikastanud laulja ja näitleja.

Kaido Maidla kogu elu oli seotud ühe linna ja ühe teatriga – Tartu ja Vanemuisega. Alustanud küll õpinguid 1951. aastal Tartu Raudteetranspordi Tehnikumis, viis looduse poolt antud musikaalsus ja teatrihuvi ta peagi Vanemuise teatrisse, mille õppestuudio lõpetas ta 1959. aastal. Koosseisuline vanemuislane, esialgu ooperikoori basside nimekirjas, oli temast saanud aga juba 1957. aastal.

1960. aastatel hakkasid lavastajaid talle usaldama esimesi rolle, nii mõnedki neist lavastustes, mis on jäänud eesti muusikateatri ajalukku: Jaak (Ernesaksa „Kosilased Mulgimaalt“, 1960), Enn (Kitzbergi ja Oja „Rätsep Õhk ja tema õnneloos“, 1962), Kurt (Arro ja Normeti „Rummu Jüri“, 1962), Filimon Šik (Miljutini „Trembita“, 1973). Iseloomulikuna selle aja Vanemuisele tuli teha väiksemaid rolle ka ballettides („Peer Gynt“, 1959; „Kratt“, 1961).

1970. aastatest leiame Kaido Maidla nime ka sõnalavastuste kavalehtedelt. Siitki on nimetada rolle olulistes, omaaegsetes teatritavasid uuendanud ja värskendanud lavateostes: Poompuu (Kuusbergi, Undi ja Hermaküla „Südasuvi 1941“, 1970), vanem Bražnikov (Lutsu ja Liivese „Tagahoovis“, 1974), Iovel (Iosseliani „Kuni käru pole kummuli“, 1971). Aastatel 1976–1998 töötas Kaido Maidla Vanemuise draamanäitlejana: major von Berg (Lenzi ja Brechti „Koduõpetaja“, 1980), Hunt (Švartsi „Punamütsike“, 1982), Teppan (Antoni „Tuulemurd“, 1983), Walter (Milleri „Hind“, 1986). Samal ajal mängis ta edasi ka ooperites, operettides ja muusikalides: Hahn (Ernesaksa „Tormide rand“, 1988), Pritschitsch (Lehari „Lõbus lesk“, 1992), mister Sowerberry ja doktor Grimwig (Barti „Oliver!“, 1993). Muusikalis tegi ta ka ühe oma viimaseid meeldejäävamaid ja aastaid laval püsinud karakterrolle, ungarlasest professori Zoltan Karpathy osa Loewe’ „Minu veetlevas leedis“ (1990).

Kokku jõudis Kaido Maidla osaleda umbes sajas lavastuses ja anda enam kui neljakümne aasta jooksul oma panuse Vanemuise kõigi kolme lavažanri arengusse. Vanemuine mälestab tänutundes oma pikaaegset kaasteelist.

Ärasaatmine pereringis.

Vanemuine

Eesti Teatriliit