Video on põhiliselt isa Richard Kaljo kirjadest mulle ja mu emale Mia Kaljole. Kui mu ema kaks aastat tagasi suri, pidin tema korteri tühjaks tegema ja kõik asjad läbi sorteerima. Ta oli need kirjad alal hoidnud ja alles nüüd, neid uuesti üle lugedes, sain aru, kui hea mõte see isal oli, kõik üles kirjutada.
Isa armastas väga Tartut, kus möödus tema noorus, ja kirjades on ka paar konkreetset kohta ära mainitud, mida ma siis püüdsin ka üles leida – näiteks Kloostri 2 aias on säilinud suur pirnipuu, mida isa mäletas aastast 1918. (No muidugi see ei ole ehk päris sama puu, kuid siiski). Mõtlemapanev on ka see, et mitmed kohad (A le Coq’i õlletehas, ajaleht Postimees ja selle müügiga seotud koht Ülikooli taga) olid kirjade kirjutamise ajal minevik, nüüd aga taas olevik.
 
Kirju loeb Peeter Volkonski. Töötades 80-ndate alguses Noorsooteatris sattus Volkonski mingil hetkel mu isa järgi tegema, kuidas ta oli KUKU klubis istunud ja Lisl Lindaule öelnud järgmise lause: “Vabandage, kass teile ei tunnnduuu, et teie putssssi karrvad oli liiga pikakssss kasvanud?” (Ropendamine oli nii oluline osa isast, et ilma selleta ei saa kuidagi läbi.) Mulle jäi see meelde ja nüüd, aastaid hiljem, isa vanu kirje taas lugedes mõtlesin, et võiks teha “elustamise katse”.

TARTU KUNSTIMAJA (Vanemuise 26)
VÄIKE SAAL
KAI KALJO “ISA KIRJAD“, video 45 min.
13.02. – 09.03. 2014