23. aprillil kell 17 avatakse Kadrioru kunstimuuseumis virtuaalselt koostöös Belgia fondiga The Phoebus Foundation Madalmaade 15.–17. sajandi kunstile pühendatud suurnäitus. Näitusel „Memlingist Rubensini. Flandria kuldne ajastu“ eksponeeritakse teiste seas Euroopa kunsti suurmeistrite Peter Paul Rubensi, Hans Memlingi ja Anthony van Dycki loomingut. Tegu on seni kõige suurejoonelisema Madalmaade kunsti näitusega Eestis, mis heidab alateemade kaudu valgust nii tolle aja kunstile kui ka ühiskonnale.
Näitus toob vaatajani valiku 15–17. sajandi Madalmaade kunstist, lisaks kanoonilistele kunstnikele ja suurmeistrite teostele on väljas suur valik töid, mis edastavad omaaegsete kultuurilooliste dokumentidena või poliitiliste kommentaaridena väärt infot ajaloost, rääkides ühtlasi kunsti kõrgest staatusest tolle aja ühiskonnas. Esindatud on ka naiskunstnikud, näiteks 16. sajandil tegutsenud Catharina van Hemessen, varaseim signeeritud loominguga naiskunstnik Madalmaade kunstiajaloos ning sajand hiljem tegutsenud mitmekülgne autor Michaelina Wautier. Publiku ette tuuakse ka omal ajal kuulsatesse erakogudesse kuulunud hinnatud töid, mis arvati olevat hävinud, kuid on tänu fondile taas avalikkuse ette ilmunud.
Klassikalisema maalikunsti kõrval on näitusele loodud ka graafikakabineti ja kunstikabineti ekspositsioonid. Nõnda on fookuses uute teadmiste avastamise ja levitamise teema, eksponeeritud on maailma teadusajaloo verstapostid: teiste seas 16. sajandil ilmunud Gerardus Mercatori ja Abraham Orteliuse atlased ning Saksa renessansimeistri Albrecht Düreri traktaat perspektiivi kujutamisest (1525).
„Näitust koostama hakates torkas silma fondi 15.–17. sajandi Flaami kunsti kogu laiapõhjalisus, aga ka 16. sajandi satiiri- ja narritemaatika ning vanasõnu illustreerivad pildid. Nende hulgast mitmed on oma žanri tippnäited ja kultuurilooliselt haruldased. Näiteks Jan van Hemesseni portree Austria ja Böömimaa Anna õukonnanarrist Elisabetist, kelle välimus, väärikas poos ja rekvisiidid räägivad selgelt staatusest ja tunnustusest. Levinud ettekujutus narrist kui tolast sellega ei ühti. Taolised visuaalsed dokumendid rikastavad meie nägemust minevikust ning aitavad korrigeerida eelarvamusi,“ kommenteerib näituse laia teemaderingi kaaskuraator Greta Koppel.