Üsna varsti algavad üle Eesti taas kaasava eelarve arutelud ja selle üle hääletamine. Aastatega laekunud ideedest võiks ammutada inspiratsiooni ka eelolevate kohalike omavalitsuste valimiste programmide tegijad, sest esitatud ideed näitavad päris hästi kätte, millest avalikus ruumis ja elukeskkonnas puudust tuntakse.
Kaasav eelarve on üks tööriist elanike võimestamiseks omavalitsuse eelarve ja oma elukeskkonna üle otsustamiseks. Summad, mille kasutamise üle rahvas otsustada saab, erinevad muidugi vastavalt omavalitsuse võimalustele: näiteks Tallinnas on see 800 000, Kastre vallas 20 000 eurot.
Kaasava eelarve üle hääletamise ajalugu pole Eestis pikk, kuid tänavu on põhjust tähistada juba väikest ümmargust sünnipäeva. Kümme aastat tagasi, aastal 2011, hakkas e-riigi akadeemia sellest võimalusest rääkima. Esimesena lasti elanikel eelarve üle otsustada Tartus, kus sai 2013. aastal esimest korda siinmail hääletada selle üle, mida 1% linna eelarvest peale hakata. Kiire internetiotsing näitab, et nüüdseks hääletatakse kaasava eelarve üle väga paljudes omavalitsustes: Hiiumaast Tapani ja Võrust Harkuni. Puudust tuntakse aga üsna sarnastest maistest asjadest: mänguväljakutest, välijõusaalidest, pargipinkidest, ilusatest koolihoovidest, korrastatud puhkealadest ja muust säärasest.
Tartu linna kaasava eelarve hääletuse on mitu aastat järjest võitnud linna koolide ettepanekud luua aktiivseid liikumisviise edendav õueala. Ehitatud on seega nii spordi- kui ka mänguväljakuid üsna kitsale huvigrupile. Vaatamata sellele, et hääletusel võitnud koolide hoovid peavad olema avalikult kasutatavad, on tegu siiski päris väikese ringkonna huvi realiseerimisega. Selline on aga olnud hääletajate tahe – kahtlemata liidab hääletuse võistlusmoment koolipere. Avalikku ruumi puudutavad ettepanekud, millel pole kindlapiirilist huvigruppi taga, kuid mille mõju oleks laiem, ei ole seni püünele pääsenud.
Ehk peaksid seekordsetel valimistel osalejad koostama ka tegevusprogrammi, kuidas rajada liikumist soodustavaid koolihoove linna eelarvest otse ja mitte loota, et ärksamad koolid saavad selleks vajaliku raha kaasava eelarve hääletusel kokku? Selle võrra jääb ju laiemate ideede teostamiseks kaasavas eelarves rohkem võimalusi. Ehk ei peaks kogu valimisdebatti Tartus hõivama südalinna kultuurikeskuse asukoht? Kaasava eelarve raames pakutu järgi näib, et pitsitavad teemad on hoopis maisemad. Tahetakse Emajõe kallast mööda takistamatult jalutada, parkides elurikkust näha ja neid tegevusvõimalustega rikastada, ohutuid jalgrattateid ja head tänavaruumi kõigile liiklejatele.
Aasta alguses Tallinnas esimest korda läbi viidud kaasava eelarve aruteludes on jäänud silma sama trend: keegi ei unista laiemast autoteest või parkimiskohtadest. Tahetakse hoopis jõulinnakut, valgustust radade äärde, mänguväljakut, promenaadi. Kõik taas sellised asjad, mis võiksid niisamagi olla linna investeeringuplaanides.
Ka väiksemates omavalitsustes pitsitab king üsna samast kohast. Kastre valla kaasava eelarve jaotamiseks tehtud ettepanekud puudutavad näiteks spordiplatsi rajamist, rannaala korrastamist, valgustatud bussipeatust ja muud seesugust.
Elanike väikesed ja maised soovid annavad väga hästi aimu omavalitsuse tegematajätmisest: terviseradade ja bussipeatuse valgustamine, ranna korrastamine ja kooli õueruumi kavandamine on ju omavalitsuse elementaarne ülesanne. Kuni sellised väikesed asjad logisevad ning on korda tegemata, ei võida ilmselt eelarvehääletusel kogu elukeskkonda parandavad ideed.