Indrek Koff, Võimalus jääb. Uitmõttepäevik. Toimetanud Leena Tomasberg. Kujundanud Piia Ruber. Härra Tee & proua Kohvi, 2019. 144 lk.
Indrek Koff on erinevate formaatide katsetaja, eksperimentidele aldis autor, haridusest ja tõlkijatööst tulenevalt prantsuse vaimu kultiveerija. Kõiki nimetatud tahkusid sisaldab ka möödunud aastal ilmunud päevikuprojekt – vormilt lühikestele sissekannetele keskendatud mõttearenduste kataloog, mida halastamatult organiseerib range ja rituaalne kalendrivorm. „Uitmõtted“ on teemati mitmekesised, tihedamalt naastakse inimestevaheliste suhete juurde ning peatutakse ähvardusena õhus oleva depressiooni probleemil. Koff ei tegele traditsioonilise argipäeva kirjeldamisega, vaid selle pinna all liikuvate suurte abstraktsete platoode punktiirse visandamisega, meelde jäävad hinge, vaimu, surma ja kunstiga otseselt või kaude haakuvad sissekanded, ajalikkusega kohtutakse poliitilisi protsesse kommenteerides. Kõrvale jäetakse füüsiline ja elu tegelik kulgemine, samal ajal antakse keha kohalolust märku haiguse ja haigeks jäämise motiiviga. Väga sümpaatsed on kindla algoritmi järgi tehtud loetelu vormis sissekanded. Koffi poeetika üheks kinniselemendiks on läbi teksti korduvad sõnad või fraasid, mille funktsioon on koondada mingi üldisem mentaliteet: seekord keskendub see sõna „tühi“ ümber; need on päevad, kus sissekanne puudub, kuid tühjuse äramärkimisega rõhutatakse eksistentsi ähvardavat pessimistliku elutunnet, vihjega muistsele Koguja raamatule, aga ka üldisemalt euroopalikule vaimuloole. Teose kontseptsiooni toetab kujunduses kasutatud illustratsioonitehnika, mis ette antud punktide ühendamisel jätab objekti visandlikuks, nii nagu päevik jääb lõpuks elutervikut kontuurselt kirjeldavaks ja katkendlikuks narratiiviks.
JANEK KRAAVI
Marje Ernits, Lihtsalt inimesed. Ira Teveri lugude seitsmes raamat. Toimetanud Milvi Teesalu. Kujundanud Piret Tuur. Eesti Raamat, 2020. 162 lk.
Marje Ernitsa romaan „Lihtsalt inimesed“ räägib lihtsatest inimestest ja see meeldib lihtsatele inimestele. Eelmisel aastal laenutati Ernitsa teoseid Eesti rahvaraamatukogudes koguni 8056 korda. Tema värskeim romaan ilmus mai keskel, kuid oli mõne nädala pärast kirjastuses ja Rahva Raamatu kauplustes juba otsas. Selles raamatus lahendab politseinik Ira Tever, kelle sugu ja perekonnaseisu autor igal võimalusel rõhutab, metsasihil seisvast autost leitud laiba juhtumit. Süžee on veidi naiivne ja stiil sirgjooneline, tegelased ei mõtle ega räägi praegusaja omavanustele omaselt, kuid huvitavaks teeb teose sotsioloogiline kude. Rebasteküla ja Mutsomõisa rahva, aga ka Ira Teveri kolleegide kaudu osutatakse ääremaa hääbumisele ning perekondade hargmaisusele ja sassis suhetele. „Korraliku väljanägemisega meesterahva“ mitte nii korraliku väljanägemisega surnukeha ja „punases pitspesus“ nutikas politseiuurija, Eesti elu valupunktid ja villane huumor – miks ei peakski see raamat lugejate hulki kõnetama.
PILLE-RIIN LARM
