Teid on kutsutud juubelile. Ja juubelile ilma veenva põhjuseta minemata ei jäeta. Eriti kui tegemist on nii kaaluka sündmusega nagu Nukufilmi stuudio 50. sünnipäev, mida tähistatakse tänavuse „Animated Dreams” animafestivali ajal suuremalt kui kunagi varem.

Juubilari lühibiograafia

1957. aastal loodud Nukufilm oli üks esimesi nukufilmistuudioid Ida-Euroopas. Esimesed viisteist aastat tehti peamiselt Elbert Tuganovi käe all lastele suunatud filme, kuid aastal 1972, kümme aastat enne Pixari katsetusi elutute esemete animeerimise vallas, valmis näiteks Heino Parsi „Nael”. 1977. aastal toodeti Nukufilmis režissöör Tuganovi käe all maailma esimene stereoskoopiline nukufilm „Suveniir”. Nukufilmis on animeeritud igasuguseid materjale ja esemeid tolmukübemest kuni hiigelsuure ehituskraanani välja. Filmi „Noblesse Oblige” (1989) tegemisel kasutati ära kolm vankritäit heina, „Tagasi Euroopasse” (1997) võtetel läks vaja kolm kilogrammi dünamiiti, „Imeline nääriöö„ (1984) vajas lume aseaineks 20 kilo soola, „Sõjas” (1987) osales nukkudena kakskümmend surnud varest ning „Inspiratsioonis” (1975) on näitlejateks ligikaudu 300 000 lauluväljakule kogunenud inimest. Nukufilmi stuudio on tegutsenud maneežis, kultuurikeskuses, kirikus ja rahapajas.

Juubilari peoplaanid

22.–24. novembrini on juubilar palunud kõigil oma sõpradel tulla kinno Sõprus, kus leiab aset kollokvium „Voodoo hing”. Igal päeval on oma teema: „Naelutatud elu”, „Õnnelik lapsepõlv. Golem ja tema lapsed” ja „Vabana sündinud”. Kollokviumi teemad ei puuduta ainult juubilari ennast. Antakse ülevaade ka teiste riikide nukufilmi ajaloost ning lahatakse nukufilmi laiemalt: nuku hinge käsitlused läbi ajaloo, nukk ja semiootika, nuku hingestamine, klassikalise nukufilmi tulevik arvutianimatsiooni taustal jne. Visualiseeritud ettekandeid ja arutlusi esitavad animarežissöörid, -ajaloolased ja -kriitikud. Pärastlõunal on animafestivali kavas kollokviumi teemadega seotud retrospektiivid – nii näiteks on animarežissöör Peter Lord kaasa toonud oma Aardmani stuudio eriprogrammi, animaajaloolane Stanislav Ulver Tšehhi parimatest parimad animafilmid läbi ajaloo ning multifilmispetsialist Natalja Lukinõhh Sojuzmultfilmi perestroika-aegsed tööd. Lisaks on Nukufilm juubelile kutsunud legendaarse jaapani nukufilmi režissööri Kihachiro Kawamoto, kes hakkas (uskuge või mitte) animafilmidega tegelema samal ajal kui Nukufilmi stuudio loodi – 1950. aastatel.  Praegu on ta 82aastane, kuid veel paar aastat tagasi valmis tema täispikk nukufilm „Surnute raamat”, mida samuti animafestivali programmis näha saab.

Juubilari oma looming

Animafestivalil on juubilar sunnitud siiski ka pisut oma saba kergitama ja näitama kas või väikest osa neist kuulsatest filmidest, mille pärast kõik eespool nimetatud animagurud on olnud nõus Tallinnasse tulema. 50 tegutsemisaasta jooksul on Nukufilmis toodetud 200 filmi, mis on võitnud rahvusvahelistel festivalidel kokku pea 100 auhinda. Festivali avaseansil „Eesti nukufilmid aja peeglis„ on ritta seatud kolm nukufilmi, mis iseloomustavad kõige ehedamalt Eesti ühiskonnas ja sotsiaalses sfääris toimunud muutusi: Rao Heidmetsa „Papa Carlo teater” (1988), Riho Undi „Kapsapea” (1993) ja Priit Tenderi „Rebasenaine” (2002). Samuti tuuakse kinolinale Nukufilmi retrospektiivid „Tööd ja tegemised” ja „Eesti filmikriitikute valik”. „Tööd ja tegemised” on Nukufilmi stuudio meeskonna koostatud programm kirjeldamaks erinevaid lugusid ja tehnikaid, mida nende stuudios on proovitud, alates klassikalisest ümarnukuanimatsioonist piksillatsiooni ja naela animeerimiseni. Filmikiitikute valiku on teinud aga kümme Eesti filmikriitikut, kelle ülesandeks oli nimetada paremaid Eesti nukufilme läbi aegade. Viimase aja animaseisu kaardistavas filmiprogrammis „Uus ja uhke Eesti anima!” saab näha Mari-Liis Bassovskaja ja Jelena Girlini ühitööd „Kleit” ning Hardi Volmeri viimast filmi „Lõpuõhtu”. „Kleit” osaleb ka animafestivali võistlusprogrammis.

Kingid kotti ja lilled näppu! Algab suur animatsioonipidu.