Kolmapäeval, 12.10.2016 kell 18.00 avab JASS KASELAAN (1981) Hobusepea galeriis isiknäituse “Vaikelu”.
Jass Kaselaant võib kahtlemata pidada üheks Eesti noorema põlvkonna tunnustatumaks skulptoriks. Ta on lõpetanud Tartu Kõrgema Kunstikooli, Eesti Kunstiakadeemia skulptuuri osakonna magistriõppe ja on täiendanud end Imatra Kõrgemas Kunstikoolis ja Berliinis, Emil Holmeri ja Veronica Brovall´i ateljees. Jass Kaselaanele on omistatud Köler Prize’i peapreemia (2014), Kristjan Raua preemia (2014) ja Anton Starkopfi nimeline skulptuuri aastapreemia (2011). Hiljutistest mahukatest näituseprojektidest tasub esile tõsta isiknäitust „Majakas“ Tallinna Linnagaleriis ja Tartu Kunstimaja monumentaalgaleriis ning installatsiooni „Nukkude väljak“, mis valmis Köler Prize’ nominentide näituse jaoks (2014), eksponeeriti seejärel Läti Kunstimuuseumi kooseisu kuuluvas Arsenālsise näitusepaigas Riias ning asub alates käesolevast aastast Kumu Kunstimuuseumi siseõuel. Jass Kaselaane projekte iseloomustab installatsioonide totaalsus, mis on samas läbi mõeldud pisimagi detailini, arvestades valitud teemat ja projekti toimumispaigana kasutatavat ruumi.
Jass Kaselaan: „„Vaikelu“ inspireerivaks materjaliks on muld. Muld on maakoore pindmine kiht, mis koosneb mineraalidest, orgaanilisest ainest, veest, õhust ja elusorganismidest. Tegemist on kompleksse, suuresti varieeruva elukeskkonnaga. Mullal, mida loetakse taastumatuks loodusvaraks, on inimühiskonna ja looduse toimimise aspektist lähtudes väga palju tähtsaid ülesandeid ja funktsioone. Esmalt seostub muld toidu ja biomassi kasvatamisega ning metsa majandamisega, kuid mullal on ka väga tähtis roll aineringluses puhvri, säilitajana ja muundajana. Muld seob ja filtreerib vett, süsinikku, ja lämmastikku, omab võimet reostusega hakkama saada ning hävitada haigusetekitajaid.
Muld on elupaigaks ja geenivaramuks suurele hulgale mikroorganismidele ja bakteritele, mille liikidest tuntakse tänaseks vaid väheseid. Mulla tähtsust on postindustriaalses ühiskonnas alahinnatud. Muld on füüsikaliste ja keemiliste omadustega substants, kuid argise pilguga vaadeldes on see jäänud nähtamatuks.
Rääkides mullast, ei saa rääkimata jätta elust ja surmast. Muld seob elusaid ja surnuid, perekonda ja maad, räägib inimeseks olemise bioloogilistest paratamatustest.“
Näitus jääb avatuks 31. oktoobrini 2016.