Mõned asjad tunduvad siin elus kindlad. Näiteks, kui käes on kevad, siis teevad lõpuklasside õpilased sisseastumiskatseid ja lõpueksameid. Nii on olnud see ka sel kevadel, kuid põhikooli eksamitest ja gümnaasiumikatsetest on ehk räägitud tavapärasest rohkem, sest haridus- ja teadusministeeriumil on plaanis teha muudatusi.
Mida siis tahetakse muuta? Plaanitakse kaotada koolikatsed, muuta põhikoolieksamite aegu ja üle minna e-eksamitele. Esmapilgul tunduvad need plaanid ehk igati mõistlikud, kuid lähemal vaatlusel võib näha mitmeid probleeme.
Koolikatsed on kriitikatule all olnud juba aastaid: küll on need liiga vara, küll on neid liiga palju, küll tekitavad need noortele liigset stressi. Seetõttu on haridusministeerium käinud välja plaani ühendada koolikatsed lõpueksamitega ja tõsta eksamid aprillikuusse. Siiski unustatakse, et eksamil ja katsetel on erinevad eesmärgid. Eksamite eesmärk on hinnata õpilase omandatud teadmisi ja pädevust ning teha otsus kooli lõpetamise kohta, koolikatsetega soovitakse aga välja valida koolile sobivaimad õpilased. Eksamitulemused paraku õpilasi ei erista: heade tulemustega õpilasi on palju ja seetõttu võib nii mõnegi andeka noore soov välja valitud koolis õppida nurjuda. Koolikatsete tegemine pärast eksameid õpilaste stressi ei vähenda, sest summa ei olene liidetavate järjekorrast.
Küsitavusi on ka eksamiaegade muutmisega seoses. Kui gümnaasiumi lõpueksamid on alanud juba aastaid aprillis ja eksamiperioodi algus lõpetab õppetöö, siis põhikoolieksameid on tehtud juuni alguses. Praeguse plaani järgi põhikoolieksamid õppetööd ei lõpetaks, koolis tuleks käia ka pärast eksamit. Paljudele õpetajatele ei ole aga selge, kuidas motiveerida õpilasi õppima pärast eksamite tegemist. Haridusministri Kristina Kallase sõnul tuleks jätta maikuusse need teemad, mida eksamil ei küsita. Kas see aga õppima motiveerib, on iseküsimus.
Põhikooli lõpetamiseks tuleb praegu õpilastel sooritada kolm eksamit: eesti keeles, matemaatikas ja omal valikul ühes õppeaines. Haridus- ja Noorteameti veebileht* annab teada, et 2025. aasta kevadel hakatakse eesti keeles, eesti keeles teise keelena ja inglise keeles tegema eksameid arvutis, mitte paberil. Aga inimene mõtleb, kuid jumal juhib, nagu ütleb vanasõna. Harno veebilehe infost hoolimata on haridusminister teada andnud, et e-eksamitele üleminek on lükatud aasta võrra edasi.
E-eksamitele ülemineku edasilükkamise otsus tuli pärast e-testide suuremahulisi katsetusi eksamite infosüsteemis. Nii Harjumaa ja Tallinna riigigümnaasiumide ühiskatsed kui ka põhikooli eesti keele e-eksam tõid süsteemis välja tõsised probleemid. Muidugi võib näha tekkinud takistusi positiivses võtmes: vananenud süsteemi puudused on avastatud ja hakatakse mõtlema uue süsteemi loomise peale. Ootamatult on selgunud ka, et veerand koolidest ei ole tegelikult valmis e-eksamitele üle minema. Hea, et see nüüd selgus, sest praegu on veel võimalik olukorda parandada.
Peale tehniliste üksikasjade tuleks mõelda ka e-eksamite sisulisele poolele. Üks suuremaid murekohti on tegelikult see, et koolis õpitakse ikkagi paberilt lugedes ja paberile kirjutades, aga tulemusi tahetakse kontrollida arvutis. Kuigi enamikus koolides on paari klassi jagu arvuteid olemas, ei jätku neid igasse tundi ja kõigile õpilastele. Samuti ei ole selge, millise aine õpetaja peaks õpetama arvutis trükkima, kuna õpilased on harjunud suhtlema pigem nutitelefonidega. Inglise keele suulise osa esitamine arvutile on saanud juba palju kriitikat: rääkida tuleks ikka inimestega, sest salvestuste kuulamine õpetajate töökoormust ei vähenda. Vähem on teadvustatud seda, et arvuti ei paranda sugugi kõiki ülesandeid ja kirjandite lugemine ei ole õpetajale sugugi lihtne töö, vähemalt mitte praeguses e-eksamite keskkonnas.
Vanasõna ütleb: üheksa korda mõõda, üks kord lõika. Ehk tasuks sellele mõelda ka eksamisüsteemi muutmisel.
* Vt https://harno.ee/eksamid-testid-ja-uuringud/eksamid-testid-ja-lopudokumendid/pohikooli-lopueksamid