Viimasel ajal on kulka aadressil kõlanud mitmeid läbi mõtlemata või lausa valesüüdistusi. Mitte sentigi sellest rahast, mis kulka loomisel talle tegevustoetusteks eraldati, pole läinud kultuuriehitustele. Muusikaakadeemia, Kumu ja ERM -i ehitamise osaliseks rahastamiseks muudeti hasartmängumaksuseadust ning eraldati sellest maksust kulkale lisaraha. HMS § 7 lg(2) p 1 kõlab nii: „Eesti Kultuurkapitalile – summas, mille suurus vastab 46 protsendile hasartmängumaksu kavandatavast laekumisest ja millest 63 protsenti eraldatakse kultuuriehitistele”. Selle sihtlaekumise võib muidugi ära võtta ning finantseerida kultuuriehitisi teisiti, kuid ma ei usu, et leidub rahandusminister, kes lisaks antud raha lihtsalt kulkale tegevustoetusteks jätaks.
Kõlab ka etteheide, et kulkat kasutatakse kultuuriministeeriumi eelarve „aukude” lappimiseks. Meenutagem kõigepealt, et juriidiliselt on kultuurkapitali eelarve kultuuriministeeriumi eelarve osa, tegemist on sama maksumaksja rahaga. Olukorras, kus ministeeriumi tegevustoetuste maht langes 20-30% võrra, oli see iga kultuurivaldkonna spetsialistide (sihtkapitalide nõukogude) suveräänne otsus, milline tegevus lõpetada ja milline hädast välja aidata. Ma arvan, et me võiksime neid otsuseid ja otsustajaid pigem selle eest tänada, et meie kultuur on loodetavasti rasked ajad üle elanud ilma väga suurte kaotusteta. Täiesti asjakohatu ja pigem mõnede tegelaste kadevõimetust näitav on kulka „klientide” vastandamine n-ö omandivormi alusel. On loomulik, et riigi- ja munitsipaalasutuste põhitegevuse kulud kaetakse eelarvest. Sama loomulik ja seadusekohane on aga ka see, et n-ö lisategevuse (väliskülaliste kutsumine, esinemine rahvusvahelistel festivalidel ja konverentsidel, kirjastustegevus, kunstiostud jne) rahastamisel konkureerivad riiklikud kultuuriasutused võrdsel alusel eraalgatuslikega ning otsustab vaid projekti kvaliteet ja tähenduslikkus. On kurdetud ka selle üle, et liiga suur osa kulka eraldistest käib läbi loomeliitude või on suunatud iga-aastastele festivalidele. Kuid loomeliitudele eraldatav raha ei lähe ju bürookuludeks, vaid nende kaudu konkreetseks tegevuseks, olgu see siis kunstirahva koolitus, (aastapreemiate) konkursid või ka kulka seadusega täiesti kooskõlas abi osutamine loomeinimestele. Loomeliite peaks pigem käsitlema kulka käepikendusena, eraldiste efektiivsema ja õiglasema toimimise tagajana. Festivalide puhul aga mõelgem, mis on siiski meie kultuuriõhustikule olulisem, kas näiteks PÖFFi, „Baltoscandali” ja Viljandi pärimusmuusikafestivali kõrgetasemeline ja regulaarne toimumine või mõni rahastamata jäänud filmiidee või väga kitsale publikusegmendile suunatud teatriprojekt.
Kulka edu tagatiseks on seni olnud tema poliitiline sõltumatus ning mehhanism, mille kaudu otsustajate ring vahetub iga kahe aasta tagant ning kuhu on haaratud juba sadu loomeinimesi. Kord, mille kohaselt kultuuriminister valib sihtkapitalide liikmed talle esitatud kandidaatide hulgast, kuid ei tohi omaltpoolt kedagi lisada, toimis suurepäraselt, kui avalikustati kõik kandidaadid ja nende esitajad ning minister pidi oma valikut põhjendama. Laine Jänes loobus sellest tavast ja kohe tekkisid pinged. Väga tähtis on ka kulka seadusekohane paindlikkus ehk mis tahes ettekirjutuste, kokkulepete ja raamide (sealhulgas ka arengukava) puudumine, mis tähendab iga sihtkapitali iga otsuse täielikku suveräänsust ning lähtumist vaid otsustajate paremast äranägemisest ja südametunnistusest. Kui midagi ette heita, siis tendentsi, et sihtkapitalid on viimasel ajal ehk liialt lasknud endale teha unifitseerivaid ettekirjutusi nii kulka organisatsioonilise (sisulistesse otsustesse üldse mitte sekkuda tohtiva) juhataja kui ka nõukogu poolt. Ning ikka ja jälle korduvat tõbe, mille tulemusena hakkavad sihtkapitalide liikmed teise (mõne isiku puhul neljanda) tegevusaasta lõpuks unustama, kelle esindajatena on nad kapitali läkitatud, ning tundma ennast Jumala poolt kogu valdkonda korrastama ja juhtima kutsutud isikutena, kes jagaksid nagu omaenda raha. Aga siis ongi aeg lahkuda ning anda koht maisematele olenditele.
Mis aga puutub arengukavasse, siis ma ei loe seda sorti dokumente, kuna pole näiteid nende reaalse toimimise kohta.