Eilarti eriline teene oli Eesti looduskaitsealade vajalikkuse põhjendamine NSVL Ministrite Nõukogus: Eestis erinevalt teistest Nõukogude Liidu liiduvabariikidest õnnestus säilitada kõik kaitsealad. Jaan Eilart juhtis NSVLi esimese rahvuspargi, Lahemaa rahvuspargi asutamist. Üliõpilaste uurimistööde juhendajana oli ta seotud ka Komi, Armeenia, ja Tadžiki rahvusparkide organiseerimisega.
Jaan Eilarti tegevus äratas üleliidulist tähelepanu. Temast sai kõrgelt hinnatud autoriteet, keda söandati lähetada paljudesse välisriikidesse esindama NSVLi ja Eesti looduskaitset ja -teadust. Nii suutis Jaan Eilart jõuda rahvusvahelisele tasandile. Ta on osalenud kuuel Ülemaailmse Looduskaitse liidu (IUCN) peaassambleel, oli selle maailmaorganisatsiooni kahe sümpoosioni korraldaja Eestis. Siit tulenesid ka ÜRO tunnustuse saanud Tallinna deklaratsioon looduse ja kultuuri ühtsusest ning rahvusvaheline maastikukultuuri medal, millega on teiste hulgas autasustatud Rootsi kuningat Carl XVI Gustavit. Aastal 1978 valiti Jaan Eilart IUCN Ida-Euroopa komitee presidendiks. See oli esimene rahvusvaheline organisatsioon, mille peakorter toodi Eestisse.
Jaan Eilart oli tihedais tööseoseis loomeliitudega: kultuuriloo lektorina kooriühingu Vigala seminaridel, teatriühingu, kirjanike liidu, kunstnike liidu kultuurilooliste õppesõitude pikaajaline juhendaja, lavakunstikateedri maastikul käimiste juhendaja. Ta on olnud kuue filmi stsenarist või konsultant, viie Balti graafikatriennaali eriauhinna žürii juhtija, korraldanud hulgaliselt kunstinäitusi jms. On algatanud ja ellu viinud ca 300 eesti kultuuritegelase mälestistähise paigaldamise.
Jaan Eilart oli osaline ja mõtestaja väga paljudes ettevõtmistes: teaduste akadeemia kodu-uurimise komisjoni asutamises, maastikukujundamise juhendamisel, eesti raamatu aasta korraldamises, Eesti rahatähtede kujundamises, tema ettepanekul sai rahvuslilleks rukkilill ja -linnuks suitsupääsuke.
Ta on ilmutanud üle 20 raamatu, toimetanud poolsada mahukat trükist, avaldanud poolteist tuhat artiklit.
Jaan Eilart oli mitme välis- ja kodumaise organisatsiooni auliige, paljude aumedalite kavaler, Türi ja Pardubice linna aukodanik, Jakob Hurda auhinna ja Eerik Kumari nimelise looduskaitsepreemia laureaat, talle anti ENSV teenelise looduskaitsja tiitel, Eesti Vabariigile osutatud teenete eest autasustati teda Valgetähe III klassi teenetemärgiga, Järvamaa andis talle oma vapimärgi nr 1.
Jaan Eilart oli oma ajast ees. Looduskaitse kui aktiivne tegevus oli talle olemuslikuks eneseavalduseks ammu enne, kui inimkond teadvustas looduse ammenduvust kui globaalprobleemi. Tema arendatud terviklik, ökosüsteemne lähenemine loodusele on alles viimasel aastakümnel saanud maailmas valdavaks.
Jaan Eilartile kuulub vääriline koht Eesti kultuuri suurmeeste hulgas. Jaan Kaplinski on tema kohta kirjutanud: “Eestis on vähe inimesi, kes raskel ja keerulisel Nõukogude ajal suutsid nii palju teha meie rahvuskultuuri hoidmiseks, inimeste teadlikkuse tõstmiseks oma maast, ajaloost ja kultuurist.” Jaan Eilart kuulub kahtlemata Eesti suurmeeste ritta koos selliste inimestega nagu Jakob Hurt, Villem Reimann ja Jaan Tõnisson.
Tõeliselt suurte inimeste puhul toimib pööratud perspektiiv: mida kaugemale nad lähevad, seda suuremad nad paistavad. Jaan Eilarti ulatuslik ja mitmekesine pärand innustab ja teenib Eestit veel kaua.
Eesti Looduskaitse Selts