Mõlemad kunstnikud on kindlaks jäänud oma kindlale väljakujunenud käekirjale, ekspositsiooni siduvaks elemendiks on ratas- eluratas, kunstniku puust jalgratas, põlev karusell, verine pizzaratas. Mõlemaid autoreid ühendavaks meetodiks on lakooniline lihtsustamis ja taandamistehnika eesmärgiga tuua vaatajani ainult puhas, visuaalsest mürast vaba puhastatud emotstioon. Esile võiks tuua Zoova koomiksilaadsete erilistele pizzakarpidele vormistatud segatehnikas teoste fantaasiakirevuse ning Sorge joonistuste tabava humoorikuse, mis kindlasti publikt emotsioonideta ei jäta.
Kunstnik Jasper Zoova kommenteerib ei tea kas ja kuidas minu eneseväljendus mõjub vaatajale ja mis töödesse kodeeritud emotsioonidega edasi juhtub, ent lootus jääb ja elab meie lastes edasi… Kahte väga erinevat kunstniku ühendab väga kirev ja mitmekülgne kunstnikutee, mingil määral ka mõtteviis, mis keeldub allumast traditsioonilistele kunstistrateegiatele.
Margus Tiitsmaa õppis Nõukaajal peda kunstiosakonnas, töötas kaubamaja akende kujundajana ja tegi Saue tammikus salaja performanceeid. ERKIsse teda ei võetud, kuna Sorge mõttemaailm väljus igas mõttes standarditest ega mahtunud traditsioonilise kunstihariduse raamesse. Seejärel suundus ta tööle Pärnu Sütevaka kooli kunstiosakonda, mille tulemusena tekkis lõppkokkuvõttes Nongrata koolkond ja nn Edela-Eesti anarhism kui kunstistiil.
Jasper Zoova lõpetas Kunstiakadeemia teatrikunsti erialal. Ta kerkis esile 1990. aastate keskpaigas koos noore jõulise ja revolutsioonilise põlvkonnaga, kes ammutas energiat ühiskondlike formatsioonide vahetumisel tekkinud kaosest ja monumentaalsetest emotsioonidest. Millenniumivahetuse paiku täiendas kunstnik ennast Amsterdamis residentuuris, olles Hollandi riigi stipendiaat. Sellest perioodist alates sai alguse tema huvi animatsioonfilmi ja kujundikeskse joonistuse vastu. Jasper Zoova loominguline ampluaa on väga lai, ulatudes maalist multimeediaetenduseni, kunstnikuraamatust multifilmini, võrkskulptuurist lehmadele mõeldud moetendusteni jne. Ta on kunstnik, kes järjekindlalt eksperimenteerib ja väsimatult püüab integreerida siin- ja sealpoolsust, mikro- ja makrokosmost, kaasaega ja igavikku, lapsemeelsust ja raugaiga.
Näitus jääb avatuks augusti lõpuni.