Akadeemilise muusikahariduse puuduseks peaaegu kõigis Euroopa muusikakõrgkoolides  on spetsialiseerumine kitsale valdkonnale: noored interpreedid võõristavad noorte heliloojate teoseid, süvamuusika esitamist õppivad tudengid ja jazziüliõpilased puutuvad professionaalsel tasandil kokku väga vähe. Stiilipiire on ületatud nende kursuste raames just improvisatsiooni õppimise toel. Kui jazzmuusikule on improviseerimine harjumuspärane tegevus, siis klassikalise muusika interpreedis tekitab mõte improvisatsioonist tihti ebamugavust,  vahel kõhedustki. EM TA õppejõudude Anto Petti ja Anne-Liis Polli improvisatsioonitunnid on paljudele tudengitele andnud võimaluse vabaneda hirmust improvisatsiooni ees. Improvisatsiooniorkester ja -koor aga, kus laulavad-mängivad koos nii jazz- kui süvamuusikud, pakub rohkesti loomingulisi võimalusi stiilide sulandamisel ja väljendusvahendite rikastamisel.     

Oluline roll silmaringi laiendamisel ja stiilitunnetuse mitmekesistamisel on ka nüüdismuusika interpretatsiooni õppimisel. Paljud tudengid puutuvad õpingute jooksul uue muusikaga kokku vaid pealiskaudselt. Intensiivkursuste üks eesmärke on olnud seda lünka täita, avatud rahvusvahelises keskkonnas, saavad nii õppejõud kui tudengid värskeid ideid ja uut energiat. Lisaks tavapärastele muusikatundidele ja  jazziloengutele toimus sel aastal kursuste raames ka kultuurikorralduse loeng-workshop, kus osalesid nii muusika- kui kultuurikorraldustudengid. Kursuste tsükli lõppkontsert „Boarding Completed!” oli pealkirjale vastavalt lennuteemaline. EM TA kammersaal oli kujundatud lennukisalongiks, kavad disainitud lennukipiletiteks. Esinejate vahetumise ajal, kui lava ümber korraldati, esitasid näitlejad Kaido Rannik ja Aita Vaher lennuteemalisi sketše. Kontserdil  esinesid Islandi, Läti ja Poola õppejõudude juhendatud kammeransamblid ning improvisatsiooniorkester ja -koor. Õppejõud olid kavva valinud nii XX sajandi klassikat kui vähem tuntud heliloojate teoseid. 

Üheks mõjuvamaks numbriks oli Iannis Xenakise löökpilliteos „Okho” poolatar Olga Przybyłi ning eestlaste Heigo Rosina ja Karl Johann Lattikase ettekandes. Triot juhendas Poola löökpilliõppejõud Stanisław Skoczyński,  kes õpetas neil kursustel juba mitmendat korda. Noorte interpreetide esituses mõjus veenvalt ka noore vene helilooja Dmitri Selipanovi „Alice” viiele instrumendile. Filmimuusikale omase helikeelega särtsakas teos järgis nii sisuliselt kui vormitajus vene kompositsioonikoolkonna väärikaid traditsioone, parafraseerides Sergei Prokofjevi sümfoonilist jutustust „Petja ja hunt”. Läti klaveriõppejõu Jānis Maleckise õpilased nautisid teose esitamist väga, nende värske energia haaras ka kuulajad kaasa. Improvisatsiooniorkestri ja improkoori etteaste kaasas publiku muusikategemisse ka otseselt. Raymond MacDonald Suurbritanniast palus improviseerijaid dirigeerides ka publikul kooris musitseerida, nii häälel kui soovijatele jagatud kammipillidel.       

Improorkestri ees solistidena esinenud oboemängija Helena Gaunt (Suurbritannia) ja tšellist Bart van Rosmalen (Holland) lisasid oma väljendusvahendite hulka instrumentide kõrval ka hääle ning helid, mida nad tekitasid saalis mängides ringi liikudes. Loomingulist eksperimenteerimist julgustavas õhustikus noorusliku energiaga läbi viidud humoorikas kontsert peegeldas igati lõppenud intensiivkursuste tsükli vaimsust.