Inga Heamägi Vabaduse galeriis

3 minutit

Neljapäeval 13.12. kell 17.00 avatakse Vabaduse galeriis näitus

INGA HEAMÄGI.  LOKULAUAD.  Graafika, maalitud objektid

Näitust toetab Kultuurkapital. Galeriid toetab Kultuuriministeerium

Inga Heamägi on suhestunud oma graafikas ja väikestes puidule maalitud objektides idakiriku enam kui tuhandeaastase visuaalse traditsiooniga. Ta on pühendunud järgija ent samuti ka väga kaasaegselt mõtlev kunstnik, kelle arvukad isiknäitused, rahvusvahelistest graafikanäitustest osavõtt, tähelepanuväärsed kuraatoritööd, nii vaimulike kui ilmalike trükiste kujundused ja illustreerimine ning nõudlike muuseuminäituste kujundused on vaid osa tema tänaseks enam kui paarkümmend aastat kestnud tegevusväljast. Ka sel näitusel on Inga Heamägi suhestunud traditsiooniga kahetiselt, ehitades üles omaenda dualistliku pildimaailma. Vasakul ilmuvad ajaloofragmendid museaalsete artefaktidena või meenutuslike kogemustena mitmest erinevast formatsioonist Eestis. Parem pool on pühendatud kiriklikus traditsioonis jäädvustatud mälestustele isikuist, kes samuti olid kord inimesed ajas ent on tänaseks ülendatud kanoniseeritud pühakuiks.

Inga Heamägi on olnud viimase ajani üks meie silmapaistvamaid litograafiatehnika viljelejaid. Käesoleval näitusel aga on kogu graafika teostatud digitaaltrükina, sügavtrüki- ja segatehnikas.

Inga Heamägi: “LOKULAUD (SEMANTRON) kujutab endast kahe posti vahele kinnitatud põikpuu küljes rippuvat kuusepuust lauda, mida lüüakse kahe, harvemini ühe kasest või tammest vasaraga. Lokulauda kasutati signaalinstrumendina. Tema kaugele kõlava heliga kutsuti töölisi koju ja rahvast kokku, teatati õnnetusjuhtumitest.

Õigeusu kloostrites üle maailma kasutatakse seda laua peale koputamist kutseks teenistusele. Lokulaua abil kutsutakse kaks korda vahetult enne kellade lööma hakkamist. Lokulaua tähendus ongi KUTSE.

Sellepärast valisin lokulaua pika horisontaalse formaadi ka oma töödele. Kompositsiooni ülesehitus põhineb ikoonimaalil, kus taust on selgelt eristatud kaheks pooleks – taevaseks ja maiseks. Minu töödes on nendeks poolteks poolteks – vasak ja parem pool. Vasakul pool olen kasutanud “maiseid” fossiile (Geoloogia Instituut, Ajalooarhiiv), paremal pool järgimist kutsele.

Minu väiksed maalitud objektid on aja jooksul rannast leitud puutükid, mida olen nüüd maalinud munatempera tehnikas (mõned on ikooni-lõhnalised, mõned “vaba” käega). Seal on kujutatud Piiblis olev Laul 103. (104). Mind on selle laulu juures alati võlunud see, et seda on võimalik sõna-sõnalt üles joonistada. Teised maalitud objektid on 3 üksteise all horisontaalselt paiknevat vana voodrilauda, mis kujult meenutavadki lokulauda. Sinna olen maalinud vaba käega 12 kiriku püha.”

/…/

Näituse teine sari kannab nime “Taaskasutatud pühak” (Recycled Saint).

I H: “Väljend “korduvkasutus” sisaldab endas nii tänapäevalist rohelist maailmavaadet kui ka sisulist uuestisündi. Inimesed taasavastavad enda jaoks pühakud. Tehniliselt olen nende tööde valmimisel kasutanud nii digitaalset trükki kui ka tükikesi oma vanadelt sügavtrükiplaatidelt. Nii et ka väliselt on see “korduvkasutusel” (recycled)”.

Kontakt kunstnikuga:   INGA HEAMÄGI  53434483; ingaheamagi@gmail.com

Koduleht:  http://www.ingaheamagi.tk/

http://icondata.triennial.cracow.pl/en/inga_heamagi

Jaga

Samal teemal

Jaga
Sirp