Järgmise aasta hilissuvel toimuva viienda Tallinna arhitektuuribiennaali (TAB) teemaks on ilu ja pealkirjaks „Ilu loeb: ilu naasmine uinunud seisundist“. Selle uurimine arhitektuuribiennaalil on ilmselgelt provotseeriv. Lihtsate terminitega määratlematut ilu vaatlevad kuraatorid läbi paljususe täpselt õigel ajahetkel, mil kõik justkui kompavad ilu, aga erialaselt tundub selle käsitlemine arhitektidele absurdne. Peakuraator Yael Reisner ütleb: „Sõna „ilu“ on juba pea kaheksakümmend aastat kultuuriliselt välditud, seda nii visuaalkunstide, arhitektuuri, poliitika, keskkonnateemade, psühholoogia, luule ja muusika vallas, kuigi iga päev kasutatakse „ilu“ tihti kui omadust. Emotsionaalse kogemusena on ilu väga tõeline. Pideva mustamise ja agressiivse allasurumise tulemusena lakkas ilu poole püüdlemine olemast arhitektuuri kavandamise peamine algataja. Objektiivsed kaalutlused võtsid üle vormi loomise protsessi.“ Esmapilgul mäslevana kõlavale pealkirjale annab kuraator järgmise septembri alguses homsesse vaatava tänapäevase käsitluse.

Uued iluvormid

Keerukalt defineeritav ilu toob pea­kuraator biennaali külalisteni kolmel viisil. TABi tuumiku moodustavad kuraatorinäitus soolalaos, näitusel osalejate ja teemat avardavate külaliste loengud sümpoosionil ning Tallinna visioonivõistlus, mille eesmärgiks on analüüsida konkreetset linnaruumi kohta, selgitades nii biennaali temaatikat laiemale üldsusele. Praegu veel käimasoleva rahvusvahelise arhitektuurivõistluse kohaks on valitud Tallinna arengukese, tulevane siirdeala, Kopli tänava ja raudtee kaubahoovi vaheline jäätmaa, mis laiutab Kalamaja ja Pelgulinna vahel nagu rebend linnakoes. Üheskoos Tallinna linnaga korraldatava võistluse pealkirjaks on „Uued elukeskkonnad, uued iluvormid“. Võistlusala mõõtmed on valitud selliselt, et need võimaldaksid pöörata tähelepanu detailidele ja innustaksid mõtlema linnaplaneeringu vaatepunktist. Pea­kuraator ootab, et osalejad pakuksid välja innovaatilise, dünaamilise ja kauni arhitektuuri­lahenduse ning arvestaksid jagatud ökosüsteemiga, uurides orgaanilise ja elutu vahelisi suhteid. Kuna valitud ala problemaatilisus on ühtaegu nii kohalik kui ka globaalne, siis loodetakse, et see duaalsus peegeldub võistlus­töödes.

Peale kolme peakuraatori meeskonna kureeritava ürituse on kavas peateemaga vabamas seoses üritused. Alates teisest biennaalist on TABi osa arhitektuurikoolide näitus, mida sel korral kureerivad Merilin Kaup, Ulla Alla ja Margus Tammik. EKA galeriis toimuva näituse pealkirjaks on „Kohutavalt ilus“. Koolid ja õpilastööd leitakse rahvusvahelise konkursiga, mis kuulutatakse välja lähipäevil. Kuraatorite eesmärgiks on tutvustada arhitektuuriõpet ja argiolukordi, milles üliõpilane on „kohutavalt“ sassis ja teeb „kohutavaid“ vigu – igapäevast osa loomingulises protsessis, mille käigus on võimatu õppida, kui ei katsetata uut, olles seda tehes kohmetu ja saamatu. Näituse organiseerivad üliõpilased ise ning oluliseks ei peeta lõpptulemust ja koolist saadud head hinnet, selle asemel on fookuses otsingud ja katsetamine – poolikud tulemused, millest võivad välja kasvada uued ideed.

TABi raames on traditsiooniks saamas eksperimentaalse puitinstallatsiooni võistlus soolalaoesisel platsil. Seekordse võistluse tingimused koostas viimase installatsiooni autor, arhitekt Gilles Retsin, kes valis teemaks „Hütid ja elukeskkonnad“. Programmi kuraatori sõnul pakub selline pealkiri võimaluse uurida arhitektuuri alustalasid, näiteks tektoonilist süsteemi, vastavat tootmisahelat ja sellest tulenevaid sotsiaalseid tagajärgi, kuid ka elamise ja paiknemisega seotut ning seda, kuidas avalikkus seda omaks võtab. Installatsioon on väike, kuid selle aluseks olevad ideed võivad omandada hoopis suuremad mõõtmed. Kaheetapilise võistluse esimene voor oli korraldatud portfooliopõhisena. Praeguseks on žürii juba otsuse teinud ja valinud 12 meeskonda, kes 137 kandidaadi seast pääsevad teise vooru, kus igaüks peab esitama oma ideest maketi. Kõiki teise vooru jõudnud töid on võimalik uudistada TABi ajal näitusel, mis avatakse kõige etema hüti avamisega arhitektuurimuuseumi esisel künkal.

Satelliitprogramm kui labor

Biennaal on iga kord eelmisest erinev, andes võistluse abil leitud peakuraatorile vaba voli väljendada oma visiooni. Üle kahe aasta toimuval arhitektuuri suursündmusel on aga ka ambitsioon siduda kohalikku arhitektuurihuvi uute arengusuundadega. Spetsiaalselt Tallinnale tehtud kuraatorinäituse tööde paremaks mõistmiseks selgitavad objektide autorid sümpoosionil ekspositsiooni tausta. Visioonivõistluse tööde näitusel näeb ka võistlusala naabruses elav inimene nüüdisaegse ruumiloome rahvusvahelist läbilõiget. Sellega innustatakse kogukondi omaenese eluruumi innovaatiliselt uuendama.

Biennaal võtab vastu väljast tulevaid impulsse ning selleks on satelliitürituste programm. Mitmel varasemal korral on selle raames vaadatud filme, käidud ekskursioonidel, külastatud arhitektuuri­stuudioid, korraldatud kontserte, viktoriine ja satelliitnäitusi. Dünaamilise programmi keskus on TAB-Klubi Kultuurikatlas, kus on vaba lavaga kohvik ja kohtumispaik. Satelliitprogrammi üritused on justkui TABi labor, mille spontaansetest katsetest on ajapikku saanud TABi põhiprogrammi osa. Nii on esimese biennaali uljast Viini kooli satelliitnäitusest välja kasvanud praegune koolide näitus ja teise biennaali kuraatorinäituse sissepääsutrepiks ehitatud Tomomi Hayashi puitinstallatsioonist on saanud rahvusvaheliselt väga populaarne installatsioonivõistlus. Koolide näitusega varem kaasnenud vestlusringidest on sel korral saanud EKA korraldatav teaduskonverents.

Nii võivad kõik, kelle mõttemaailm seostub eelnevaga ja kel on ambitsiooni osaleda oma ideedega järgmisel TABil, võtta ühendust satelliitprogrammi kuraatori Kirke Pässiga. Vorm on vaba, see võib olla tants või kontsert, näitus või sekkumine või miks mitte retsept. See võib olla hetkeline või hõlmata kogu biennaali toimumise aega. Satelliidiks võib olla ka mõni juba plaanis olev näitus või üritus, mille autor arvab, et ilu loeb. Praegusest satelliidist võib välja kooruda miski, milleta tuleviku TABi ette ei kujutakski.