Koostajate eesmärk oli esile tuua aastat mõjutanud suundumused, mistõttu ei leia seekordsest „Teatrielust“ lavastuste süvaanalüüse ega näitleja- või lavastajaportreesid, vaid keskendutakse protsessidele, mis jäävad väljapoole tavapärast teatrimaastikku, kuid mis pole vähemolulised. Madli Pesti tutvustab esmakordselt eestikeelses pikemas artiklis mõistet „rakendusteater“, Andreas W kirjutab senini Eestis üsna vähe praktiseeritud tehnoloogilisest teatrist, Paavo Piik suhteliselt algusjärgus stand-up’ist, Luule Epner käsitleb reaalse ja fiktsionaalse piire etenduse mõistmise ja mõtestamise taustal, Pille-Riin Purje analüüsib reaalsete tegelaste kujutamist teatrilaval, Helena Krinal vaatleb fiktsionaalsuse nihestamist kaasaegses tantsus, Eva-Liisa Linder annab põhjaliku ülevaate lasteteatrist, Heidi Aadma kirjeldab publikumenukeid saalis istuja seisukohast, Kristel Pappel näitab nihkeid uudsusesse eesti muusikateatris, Madis Kolk mõtiskleb religioossuse ja pühaduse suhte üle teatris, Katrin Maimik arutleb kultuuriturunduse argipäevast turundaja pilgu läbi, Tambet Kaugema analüüsib tihenevat teatribloginduse maastikku ning Kristiina Reidolv teeb kokkuvõtte 2012. aasta muudatustest teatrite ning teatriorganisatsioonide juhtimises ja tendentsidest riigi teatripoliitikas.

Eesti Teatri Agentuur on koostöös Kultuuriministeeriumi ja Eesti teatritega kogunud valdkonna statistikat 2004. aastast. Aastate 2004–2011 teatristatistika on avaldatud aastakogumikes, alates 2012. aasta andmetest on täismahus statistika kättesaadav andmebaasis aadressil statistika.teater.ee ning sellele lisaks avaldatakse esmakordselt põhinäitajad kogumikus „Teatrielu“.

Vaata lisaks:

statistika.teater.ee