On SULAtõsi, et eesti muusika algab laulust ja festival lauluväljakult. Koorilaul viib inimese mõtted nägemiSULAtusest kaugemale ja juhib SU LAulu juurest instrumentide salapärasesse maailma. Kuigi helilooja on siin ainult SULAne, lihtne tööriist, ei lõpe tema tegevuSULAtus pelgalt kontserdisaalis, vaid jõuab seekordsel festivalil ka näiteks teatrisse ja katlamajja, laisema kuulaja tarvis läbi raadioeetri kasvõi autopeSULAsse.

Võimas eesti muusika tõuSULAine on tõsiasi, mida kinnitab ka selle festivali vaheldusrikas programm. Elamust, mida kuulajad saavad tervelt kolmel sümfooniaorkestri kontserdil, Helena Tulve ja Udo Kasemetsa autoriõhtutel, samuti neljatunnisel mammutkontserdil muusika- ja teatriakadeemias ning arvukatel kammerkontsertidel, on SULArahas võimatu mõõta. Omade muusikat naabritega võrreldes ei pea Eesti heliloojad jääma vaese kaSULApse ossa – eraldi kontsertidena avatakse festivali raames Soome ja Prantsuse muusikaline konSULAat.

SULAselge, et miski ei teki tühjale kohale ja nii kuulub tänavuse festivali programmi loomuliku osana nii üliõpilaste kui ka alles koolipingis istuvate õpilaste looming ja, mis teeb eriti rõõmu, noored heliloojad ei tule ainult Tallinnast, vaid ka teistest väiksematest aSULAtest.

“SULA” festivali lõppkontserdi pealkirjana omab mitut kihti tähendusi. Esiteks: see on teos, mis SULAndas Helena Tulve rahvusvaheliselt heliloojate kõrgliigasse. Teiseks: kontsert toimub vana katlamaja ruumides. Aastakümneid on seal kõikvõimalikku materialismust soojuseks SULAtatud. Ning nüüd tõotab sellest tulla Tallinna Kultuuritehase uus SULAtusahi, kus SULAnduvad kunsti- ja kultuurivaldkondade tegijad ja institutsioonid. Uue keskuse avaüritusena saab teoks alternatiivse keskkonna ja akadeemilisema

kõlaruumi segunemine ühiseks SULAmiks.

Loodetavasti SULAtab ka

EMP midagi vana lahti, et midagi

uut kokku SULAtada.

Nii, võib ka ise selleks korraks

rahulolevalt ära SULAda.