Igor Garšnek
on helilooja ja muusikapublitsist, mitme muusikaõpiku kaasautor ning raamatute „Õhtumaade muusikalugu III. 20. sajand” ja „Ruja: must ronk või valge vares” autor. Ta on mänginud klahvpille bändides Ruja, Led R, Data, Synopsis jm.
Milline on Eesti kultuuripoliitika suurim õnnestumine või läbikukkumine?
Kultuuripoliitika eesmärke tuleb vaadelda eeskätt institutsionaalsena, s.t millised kultuurivaldkonna institutsioonid panustavad enim loova mõtte ja algatuste tulemuslikesse realiseerimisvõimalustesse – mõne kunstivaldkonna lõikes või Eesti kultuuripildis laiemalt.
Mõelda tuleb ka sellele, kas mõni kultuuriinstitutsioon on ajale jalgu jäänud või ei ole õigustanud eesmärke, milleks ta on ellu kutsutud. Kultuuripoliitikaalane läbikukkumine ei pruugi aga tähendada midagi läbimõtlematult ja valesti tehtut, vaid seda, et mõni oluline asi jäetakse õigel ajal tegemata.
Kultuuripoliitiliste õnnestumiste kriteerium ei ole kindlasti päevapoliitiline edukus, vaid nende kestlikkus ajas. Institutsionaalses mõttes on Eesti kultuuripoliitika üks suuremaid õnnestumisi kultuurkapitali järjepidev tulemuslik tegevus. Olnud mõned aastad helikunsti sihtkapitali liige, tean pisut selle köögipoolt ning sedagi, kui mitu väärt projekti ei oleks kultuurkapitali toetuseta ilmavalgust näinudki.
Kultuurkapitali kui riikliku ja laiapõhjalise kultuuritoetuste süsteemi analooge teistes maades õieti ei olegi. Näiteks USAs on kultuuritoetused kohalike omavalitsuste, s.t osariikide asi. Kuid USA piirkonnad on erinevad: näiteks Montanas on au sees koorikultuur, Louisianas (New Orleans) jälle dixieland jazz. Kultuurkapital toetab aga võimaluste piires kõiki valdkondi ning ka valdkonnavahelisi ettevõtmisi.
Eesti kultuuripoliitikas ei ole väga suuri läbikukkumisi minu arust olnudki. Eesti Televisiooni ja Raadio segakoori tegevuse lõpetamine
1992. aastal oli küll tingitud äsja iseseisvuse taastanud Eesti rasketest majandusoludest, ent järgneva
26 aasta jooksul ei ole meil ikka veel suudetud ühtki professionaalset segakoori asutada. Ilmselgelt on midagi tähtsat jäetud tegemata …