Maailmas on festivaliorkestreid palju, ent vähesed neist kasvavad festivali raamidest välja. Eestis üks selline nüüd on: Pärnu muusikafestivalil tegutsev Eesti Festivaliorkester (EFO) jääb küll Pärnu festivali keskseks kollektiiviks, ent hakkab kogunema ka hooaja sees, et salvestada ja ringi reisida.
EFO tuli Pärnus kokku esmakordselt aastal 2011. Kõik sai alguse Paavo Järvi ideest luua dirigeerimiskursusega festival, et julgustada noori dirigente õppima, praktiseerima ja arenema. Selleks loodi noorteorkester ning siis tuli mõte teha ka professionaalne orkester. Järvi tegi nimekirja muusikutest, keda oli tundma õppinud külalisdirigendi või muusikalise juhina. „Tuli kooslus inimestest, kes on kogenud ja suurepärased Lääne muusikud. Ent ma polnud valmis selleks, mis juhtus pärast – see kooslus hakkas väga hästi toimima,“ tõdeb Järvi.
Idee viia orkester festivaliraamidest ja isegi riigipiiridest välja, tekkis Järvil Viinis, kui ta nägi uhkeid kuldseid plakateid, mis reklaamisid Budapesti Festivaliorkestri etteastet Viini Filharmoonias. „Sellest ajast saati olen unistanud, et sellel kuldsel postril võiks olla Eesti Festivaliorkester,“ meenutas Järvi. Tema sõnul on andekad Eesti muusikud seni põrkunud vastu klaaslage ja rahvusvaheline läbimurre on õnnestunud vaid mõnel üksikul. Järvi soovib, et Eesti nimi jääks suurtel välislavadel kõlama ja sestap sai kollektiiv nimeks just Eesti Festivaliorkester. Seejuures rõhutab Järvi, et EFO ei konkureeri mitte mingil moel Eesti esindusorkestri ehk ERSOga.
EFOs mängivad kodu- ja välismaal töötavad eesti interpreedid, samuti silmapaistvad muusikud mujalt maailmast. Enamik valitud muusikutest töötab Saksamaal või Inglismaal. Järvi radarile jäävad entusiastid, kelle pillimängust on tunda armastust muusika vastu: „Esiteks peab tegu olema suurepäraste instrumentalistidega, fanaatikutega, kes jutustavad lugu ja on tehniliselt materjalist üle.“ EFO kontsertmeister Florian Donderer nimetab veel ühe filtri, mis iseloomustab Järvi valikuid: välja jäävad need, kes peavad end maailma parimaks mängijaks. Iga muusik peab toetama orkestri üldist start-up’i ehk idufirmamentaliteeti, väljendades pidevat kasvu ja arengut. „Orkestri vaimsus põhineb faktil, et see ei ole meie põhitöö ja oleme muretud,“ sõnas Donderer. Järvi tunnistas, et armastab start-up’i mentaliteeti ehk „julgust alustada midagi väikest ja ehitada sellest midagi suurt. Püüd kõrgema sihi poole on see, mis lõpuks eristab,“ sõnas Järvi, vastandades seda liigsele enesekindlusele, mida head orkestrid kipuvad tundma.
EFO muusikaline tase on kahtlemata maailmaklassiline ning pakub elamusi, mida Eesti kontserdipublik saab üliharva. Samas ei saa festivaliorkestrit muidugi ERSO või Tallinna Kammerorkestriga võrrelda, sest keegi ei tea, kuidas kõlaks need orkestrid, kui nemadki koguneks muu töö kõrvalt vaid üheks nädalaks. Publikut võlub tõenäoliselt seegi, et festivalile kutsutud staarmuusikud on väga ekspressiivsed ja vahetud. Kontserdikülastajal pole suuremat luksust kui kuulda maailma tippusid, kelle mängurõõmust tekib sünergia kaasesinejate ja publikuga. Just sellepärast oli Pärnu muusikafestivali galaõhtu parim kammerkontsert, millest ma olen osa saanud. Muidugi olid suurepärased ka festivali solistid, viiuldajanna Viktoria Mullova ja pianist Zhang Zuo. Lõppkontserdil soleerinud Zhang Zuo on kahtlemata esmaklassiline pianist, kuid veelgi enam, tema siiras lai naeratus ja soe olek andsid ühtlasi mõista, et tal oli tõepoolest hea meel Pärnus esineda. Eesti muusikud kipuvad vahel unustama, et tehnilisest täiuslikkusest on vähe kasu, kui sellega ei käi koos mängurõõm – positiivne energia –, mis publikusse kandub.
Orkestri atmosfäär
EFO-l on liikmeid vastavalt repertuaarile 60-80. Neist 32 orkestranti on eestlased, kellest omakorda ligi pooled töötavad või õpivad parasjagu välismaal. Kölnis töötava Juta Õunapuu-Mocanita sõnul on EFOs väga tore atmosfäär, mis kutsub vabatahtlikult rõõmuga mängima. Lisaks pakub EFO talle võimaluse musitseerida sõpradega, keda pole ammu näinud. Oluliseks peab Õunapuu-Mocanita ka Järvi Akadeemias meistrikursuste andmist.
Festivaliorkestrit hindavad väga kõrgelt ka välismaalastest orkestrandid. „Ma armastan Eestit ja eesti muusikuid ning Paavo Järvi on äge. Orkestris on fantastiline atmosfäär, sest absoluutselt kõik on sõbrad. Nii lihtne see ongi,“ tõdes metsasarvemängija Alec Frank-Gemmill Suurbritanniast. Tema kaasmaalase tšellist Jonathan Bloxhami sõnul on EFO-l palju potentsiaali ning on põnev näha, kuhu see välja viib. „Kõik nõustuksid, et see on väga unikaalne kooslus. Selle orkestri energia on nagu loodusjõud, millele on raske vastu panna,“ sõnas Bloxham.
Pärnus ootab orkestrit igal aastal intensiivne tööperiood. Seekord oli esmaspäeval, 11. juulil esimene proov kohapeal ja juba neljapäeval tuli anda esimene kontsert, pühapäeval teine. Festivalile järgnes veel kaks salvestuspäeva, et võtta linti lõppkontserdil kõlanud Šostakovitši VI sümfoonia. „Aega pole raisata. Ei saa siia tulla harju keskmist sooritama. Festivaliorkester pole liinibuss, vaid vormelauto, kui piltlikult väljenduda,“ sõnas viiuldaja Mikk Murdvee.
Ideaalilähedane ekspordiprojekt
Järgmisel aastal on EFO oodatud esinema Turu festivalile Soomes ja Tivoli festivalile Taanis, lisaks antakse kontserte Lätis ja Rootsis ning mõistagi saab orkestrit edaspidi kuulda Pärnu muusikafestivalil. EFO ametlik esitlus rahvusvahelisel areenil algab Euroopa turneega 2018. aasta jaanuaris: esimene kontsert tuleb Brüsselis, seejärel ootavad esinemised Zürichi, Viini, Berliini, Luxembourgi ja teiste pealinnade tähtsamates saalides. Helilooja Erkki-Sven Tüür on jälginud orkestri arengut algusest peale ja leiab, et EFO-l on, mida pakkuda ka kõige nõudlikumale publikule. Tüür on nüüd EFO juhtkonnas ning kirjutab orkestrile uudisteose, mille esiettekanne toimub turnee avakontserdil Brüsselis jaanuaris 2018. Kultuuriministeeriumi muusikanõuniku Juko-Mart Kõlari sõnul on EFO turnee ideaalilähedane muusikaekspordi projekt, sest selles on olemas kõik vajalikud eeldused rahvusvahelise edu saavutamiseks: nimed nagu Paavo Järvi ja Erkki-Sven Tüür avavad juba iseenesest uksi üle maailma, lisaks sellele on EFO kandvaks tugijõuks rahvusvaheline mainekas agentuur HarrisonParrott, kes esindab ka Paavo Järvit artistina. EFO mänedžer Eestis on Andres Siitan.
Agentuuri asutaja Jasper Parrotti sõnul on sümfooniaorkester üks inimkonna võimsamaid saavutusi ning see väärib ühist pingutust jõudmaks UNESCO maailmapärandi nimistusse. Ta leidis, et andekate muusikute ja väikese energeetilise riigi nagu Eesti esitlemine on väga kohane ja vajalik meie praegusel süngel aja, mil iga päev leiab aset terroriakt või muu õudus. Lisaks HarrisonParrottile rahastavad EFOt mõnda aega Eesti kultuuriministeerium, EAS ja riigikantselei EV100 programm, mis toetab rahvusvahelisi kultuuriprojekte. Viimast kommenteeris Jaanus Rohumaa: „EV100 on loodud selleks, et luua ühine platvorm, et teha riigi juubeliks ära midagi, millest on pikka aega unistatud või pole julgetudki unistada.“ Riigi toetus orkestrile aegamisi väheneb ja siis jätkab orkester rahvusvaheliste esinemistega saadud honoraride toel.