Päris sellist teost-objekti ei meenugi, kus vaid kasutatavaile vahenditele loodetakse, olgu need siis vilkuvad tuled, arvutid, monitorid, hiired vmt.

 

Juhuslikud arvud

Juhuslikud arvud ja matemaatilised funktsioonid  võluvad jätkuvalt kunstnikke: juhuslikud arvud on ju nii müstilised ning oh seda värvide ja kujundite küllust ja sära, mida võivad toota lihtsamad või keerulisemad funktsioonid. Silmale ilus vaadata ja nii tuttav ekraanisäästjate maailm. Kas selle maailma tõstmine ookeani kohale, nimetades seda ?In a Few Seconds Over the Ocean?, nagu teeb  Ian Andrews, lisab tööle mingit väärtust või lausa filosoofilist sügavust, jääb küll enam kui küsitavaks. Selliseid teoseid oli veel, nimetasin esimesena meenunut.

 

Uuringud

Kaasaegse kunsti näitustel lugematuid kordi nähtud pseudoprojektid, -uuringud, -laboratooriumid ? kõik need küll mingite või lausa kõigi detaile poolest erinevad, aga ikka tuttavad ja tegelikult needsamad ? on eksponeeritud ka Kiasmas. Hea ja lausa üllatav on avastada täiesti tõsiselt võetavaid uuringuid, nagu Ranjit Makkuni kasutajaliidest käsitlev ?The Crossing Project?. Töö on tõsine nagu probleemgi, ettevaatlikuks teeb ? nagu muis valdkondadeski ? orienteeritus järjest rumalamale ja laisemale kasutajale, kuni sinnamaani välja, et ei ole enam kindel, kas ta (kasutaja/user) teab, mida tahab. Arvutikasutuses üritavad professionaalid tihtipeale vältida graafilist hiirekasutamispõhist liidest tähelis-numbrilise klaviatuuripõhise kasuks: milleks mõttetult hiirega sõuda ja klikkida, kui tulemuseni võib jõuda ühe käsuga klaviatuurilt. Ranjit Makkuni mõte kulgeb siiski ka teises, vägagi huvipakkuvas suunas, milleks on hiina kalligraafia ja hieroglüüfid. Siit jõuame sujuvalt keele juurde, mis ka mitmeski töös otsesemalt ja vilksamisi ennast näitas.

Steve Heimbeckeri ?Wind Array Cascade Maschine? kujutab endast 64 tuuleandurit Montrealis kusagil katusel ja 64 valgusskulptuuri Kiasmas. Töö tutvustus rõhutab andurite ja näiturite vahelist kaugust ja sidet üle Interneti. Tegelikult võiksid andurid olla kas või Marsil, Veenusel, siinsamas katusel ? huvitavaks teeb selle keel, spetsiifiline selgete vastetega visuaalne keel. Vaatame värvipilti, kompositsiooni ja tunneme, milline tuul puhub õues või Marsil, ja saame rohkem aru, kui  tuule tugevuse ja suuna kohta näitavad paljad numbrid ja sõnad.

 

Kommunikatsioon

Kommunikatsioon juba tuntud keeltes oli kena ja kasutatava projektina välja pakutud tai kunstniku Bundit Phunsombatierti töös ?Path of Illusion?. Kujutagem meie Tammsaare parki või mõnda teist kaunist kohta, kus valgustid lisaks valgustamisele helendavad ka linnakodanike ja külaliste häid mõtteid. Tore, kui saad oma hea ja ilusa mõtte teistelegi teatavaks teha, kuidas aga vältida ?Delfi efekti?, s.o illusioonide tee muutumist sõimu ja roppuste teeks.

Mitmedki tööd koguvad informatsiooni ? küll häält, küll pilti, küll mõlemaid ?, tundub aga, et midagi mõistlikku selle informatsiooniga ei tehta, sest tulemus on müra. Ed Osborne?i ?Harvester? (Saagikorjaja) kogubki hapra ja kauni mikrofonide struktuuri abil ümbritsevaid hääli, töötleb neid ja väljastab müra. Siiski, üks kogujatest, Timo Kahlen (?Media Dirt?) on kogunud raadiohäireid ja väljastab linnulaulu, nii vähemasti tundub.

Kogujatest huvipakkuvaim on rootslaste Mikael Scherdini, Olle Huge ja Tomas Linelli (Beeoff) ?Tentacle? (Katsesarv), mis kogub audiovisuaalset informatsiooni näiteks Helsingist ja Pariisist. Plaan on paigutada katsesarvi mujalegi. Kujutlegem aga ennast olukorda, kus üks silm ja kõrv on Tallinnas ja teine paar Pariisis ? mida me selle informatsiooniga peale hakkame, mis otsustusi teeme ja kes me oleme? Kas globaloom?

Kaitse. Inimeste ja nende privaatsuse kaitseks on bubble-space (www.bubble-space.com)  välja arendanud toote ?BeepFree?, mis väidetavalt loob ühe nupulevajutusega omaniku ümber privaatsuse, vaikuse mulli ? midagi sellist, millest miljonid unistavad. Lähemal uurimisel selgub küll, et vaikib vaid mobiiltelefon ? selle saab vajadusel välja lülitada.

 

Viirus

Leslie Sharpe ?Haunt > Pass? on kõige selle toreda juures, mida ta teeb üritust/näitusi külastavate inimeste elektrooniliste seadmetega (telefonid, PDAd, arvutid), mida näitab, mida jutustab, kõige ehtsam viirus. Nii et kui muudel kunstiüritustel osalisi ega külalisi haigusetekitajatega tahtlikult ei nakatata, siis elektroonilise kunsti üritusil tuleb väga ettevaatlik olla ja parem on oma seadmed ohutusse kohta jätta.

Saalivalvuri indeksist (Johannes Saar) rääkides ? 15 protsenti töödest oli out of order ja üks neist muutus järjest väiksemateks algosadeks ? ei tegutsenud küll mitte saalivalvurid-tädid, vaid elektroonikud-insenerid.