„Kord siblis kanaema tibukarjaga taluõues. Järsku ilmus aida nurga tagant välja hirmuäratav triibuline kass. Kanaema ei löönud kartma, ajas suled puhevile ja tegi oma kõige jämedama häälega „auh-auh”. Kass keeras otsa ümber ja kadus. Kanaema sõnas rahulolevalt: „Vaadake, tibukesed, kui kasulik on osata keeli!””
See vana lugu pole kaotanud oma päevakajalisust. Hariduse- ja tööandjad on ühel meelel, et nii tava- kui ka tööelus on vaja ettevõtlikkust, digioskusi ja keelteoskust. Kaks esimest on võimalikud vaid keelteoskuse korral. Ilma riigikeele ja võõrkeelteoskuseta saab ettevõtlikkust ilmutada piiratud geograafilisel alal ning digioskustest on kasu vaid siis, kui neid saab rakendada eri keeleruumides.
Viimaste aastate uuringud on näidanud, et võõrkeeltes on Eesti edukam kui paljud teised Euroopa riigid. Meie tegemisi suunavad sellised olulised riiklikud dokumendid nagu „Eesti keele arengukava 2011–2017” ja „Võõrkeelte strateegia 2009–2015”, üle 50% meie 15aastastest õppijatest on saavutanud B- ehk iseseisva keelekasutaja taseme esimeses õpitavas võõrkeeles ja üle 75% 15aastastest õppijatest õpib ka teist võõrkeelt. Paljudes teistes Euroopa riikides pole seda taset seni saavutatud. Eesti kolmest riigieksamist kaks on keeleeksamid. Õppijad võivad sooritada gümnaasiumi lõpus rahvusvaheliselt tunnustatud võõrkeeleeksami prantsuse, saksa ja vene keeles, lisaks tunnustatakse enam kui kahtkümmet rahvusvahelist eksamit. Üha rohkem lasteaedu on huvitatud varajasest saksa ja prantsuse keele õppest, üldhariduskoolides õpiti 2013/2014. õppeaastal rohkem kui 10 võõrkeelt, ent arenguruumi on küllaga. Riigikeele õpetamise ja õppematerjalide kvaliteet ning õppijate motivatsioon vajab jätkuvat tähelepanu ja toetust, erialase eesti keele ja võõrkeelte õppimine ja õpetamine pole süsteemselt käivitunud ei kutse- ega kõrghariduses, õppijate motivatsioon õppida ja koolide motivatsioon pakkuda kolmandat või neljandat võõrkeelt vajab elavdamist ning keelte õpetamine peaks üldse olema märksa tõhusam.
Lähiaastatel tuleb seega seada uued sihid keeleõppe eesmärkidele, metoodikale, keskkonnale ning keeleõppe olemusele üldisemalt.