Kliimaga on häda igast vaatenurgast: inimtekkeline globaalne soojenemine, ülekuumenenud ühiskondlik kliima ja inimeste keev sisekliima. Ehk õnnestub lüüa kolm kärbest ühe hoobiga ja neid kõiki samaaegselt veidi jahutada?

Globaalse soojenemise peapõhjus on igakülgne liigne tarbimine, sh ülemäärane energiakulu. Isegi Twitterit, Instagrami ja Facebooki sirvides tarbime energiat. Loodus on ökosüsteem: kõik on kõigega seotud. Näiteks, Greta Thunbergi ökoloogilise jalajälje hulka võib tinglikult arvestada ka elektri, mida kulutavad miljonite arvutite ja nutiseadmete kaudu tema postituste jälgijad. Veelgi hullem, mõne Instagrami poolpalja staari järjekordne videoklipp kulutab väikese elektrijaama päevatoodangu. Enam ei kehti reegel, et nõudluse puudumisel pole pakkumist – nõudlus tekitatakse vägisi. Ühismeedia algoritmid pakuvad meile vaikimisi üha meelepärasemat sisu. See teadlikult sõltuvust tekitav süsteem on sama mõjuga nagu õnnemängud ja narkootikumid.

Ühismeedia tekitab ideoloogilisi kajakambreid, isoleerides nende liikmed kriitilisest mõtlemisest. See võimendab inimese ürgseid instinkte ning suguharude „meie“ versus „nemad“ eristumist ning on ühiskonna polariseerumise, radikaliseerumise ja ülekeevate emotsioonide üks põhjusi. Teadusuuringud näitavad, et ühismeedia kasutamine suurendab ärevuse, depressiivsuse, enesevigastamise ja enesetappude esinemist, eriti noorte seas. Lisanduvad ebarealistlikud ootused, mis kaasnevad kellegi pealtnäha muinasjutulise elu jälgimisega.

Arvestades kõiki neid negatiivseid aspekte, oleks kasulik ennast ühismeediast võõrutada. See vähendaks energiatarbimist, võtaks ühiskonnas maha pingeid ja vähendaks psüühikahäireid. Olge hoiatatud, teie aju hakkab leidma põhjusi, miks ei peaks võõrutusprotsessi ette võtma. Meenutatagu siis sõnu Doris Kareva ühest luuletusest: „Kui iseendale saaks vähem valetada. / Kui saaks. / Küll oleks see vast jõud.“