Laskumata siinkohal Leo Luksi artiklis käsiteldava probleemi sisulisse arutellu, lisan vaid täpsustava märkusena järgmist. Kõneldes – ma ei tea, kelle poolt liigenduseks kasutatud! – vahepealkirja all “Inimressursi planeerimine tööstuses ei erine põhimõtteliselt juutidega kütmisest koonduslaagrites”, jõuab Leo Luks Max Weberi “mõtet laiendades” Martin Heideggerini. Autor kirjutab nii: “Kui mõtet veelgi laiendada, jõuame Heideggeri juurde: kogu olev asetub moodsa tehnika ajastul koosseisuna vastastikusse väljanõudmisseosesse. Eestikeelses väljaandes (Heidegger 1989) seda pole, kuid tehnikast kõneldes tõi Heidegger skandaalse näite: inimressursi planeerimine tööstuses ei erine põhimõtteliselt juutidega kütmisest koonduslaagrites.” Joone all täpsemalt viidatud “eestikeelse väljaande” all on silmas peetud M. Heideggeri ettekannet “Küsimus tehnika järele”, mis eesti keeli ilmus 1989 ajakirja “Akadeemia” 6. numbris. Selle pealkirja all kõneles M. Heidegger esimest korda 1953. aastal Münchenis Baieri Kaunite Kunstide Akadeemia sessioonil “Kunstid tehnilisel ajastul”, korrates seda hiljemgi. Ei selle pealkirja all peetud ettekandes ega selle trükipublikatsioonides leidu eelnimetatud “skandaalset näidet”. Leo Luksi esituse järgi – “Eestikeelses väljaandes (Heidegger 1989) seda pole …” – võib jääda mulje, nagu oleks “skandaalne näide” “eestikeelsest väljaandest” (minu toonitus, ka oleks õigem “tõlkest”) millegipärast välja jäetud või välja jäänud. Nii see siiski polnud, sest eesti keelde tõlgiti ettekanne “Küsimus tehnika järele” täielikult samapealkirjalise (“Die Frage nach der Technik”) saksakeelse publikatsiooni järgi aastast 1962 – nagu tõlke juures ka viidatud –, milles kui algupärases saksakeelses “väljaandes” seda “skandaalset näidet” tõesti pole.

Ent tõsi on see, et samal tehnika loomuse teemal oli M. Heidegger kõnelnud juba varem, nimelt 1949. aastal oma nn. Bremeni-ettekannete sarjas. 2. ettekanne sarjas kandis pealkirja “Das Ge-Stell” (“Seade-stu”). See 1949. aasta ettekanne oligi olnud aluseks 1953. aasta Müncheni-ettekandele pealkirjaga “Küsimus tehnika järele” ning selle hilisematele publikatsioonidele. Autor oli “Seade-stu” osadele neid uue ettekande jaoks arendades täiesti uue kuju andnud ning avaldas uue ettekande “Küsimus tehnika järele” trükis esimest korda 1954, seejärel 1962, millelt eestikeelne tõlge. 1949. aasta avaldamata ettekandest “Seade-stu” hakati 1980. aastail väitlusis tsiteerima üht võrdlusnäidet, mis tõenäoliselt peakski olema Leo Luksi poolt refereeritud “skandaalse näite” aluseks. Juhtumisi on seegi juba ammu ka eesti keeli kättesaadav. Nimelt avaldasin 1992. aastal ajakirja “Akadeemia” 5. numbris tõlke “Spiegel´i-kõnelusest Martin Heideggeriga”, mille seletuseks tuli järgmises, 6. numbris kõneluse tõlkele lisandusi pealkirjaga “Kõik suur seisab tormis”. Seal olengi ühes muus seoses tsiteerinud “skandaalse näite” arvatud aluslauset: “Põlluharimine on nüüd motoriseeritud toitlustööstus, olemuselt see sama, mis laipade fabritseerimine gaasikambrites ja hävituslaagrites, see sama, mis maade blokaad ja näljutamine, see sama, mis vesinikupommide fabritseerimine.” (Vt. lk. 1265.) Kuna 1992. aastal ei olnud ettekanne “Seade-stu” (“Das Ge-Stell”) veel saksa keeli avalikult kättesaadav, siis esitasin toodud tsitaadi W. Schirmacheri ja R. Ringguthi järgi kaudu. Ettekanne “Seade-stu” ise sai avalikult kättesaadavaks alles 1994 Martin Heideggeri koguväljaande köites: Martin Heidegger,  Bremer und Freiburger Vorträge: 1. Einblick in das was ist : Bremer Vorträge 1949; 2. Grundsätze des Denkens : Freiburger Vorträge 1957. – (Martin Heidegger,  Gesamtausgabe. – III. Abteilung: Unveröffentlichte Abhandlungen – Vorträge – Gedachtes. – Band 79.) – Frankfurt am Main: Vittorio Klostermann, 1994. – S. 24-45. Sealt võib leheküljel 27 lugeda: “Ackerbau ist jetzt motorisierte Ernährungsindustrie, im Wesen das Selbe wie die Fabrikation von Leichen in Gaskammern und Vernichtungslagern, das Selbe wie die Blockade und Aushungerung von Ländern, das Selbe wie die Fabrikation von Wasserstoffbomben.” Eespool oli see juba tõlgitud eesti keelde, kuigi nüüd ligi 15 aastat hiljem õiendaksin seda varasemat tõlget veidi. Kuid kõigepealt võib autentsest esitusest näha, et ka ettekandes “Seade-stu” pole juttu “juutidega kütmisest koonduslaagrites”, vaid “laipade fabritseerimisest gaasikambrites ja hävituslaagrites”, mis ilmselt pole sugugi üks ja seesama. Ning teiseks pole kummastki, ei “juutidega kütmisest” ega “laipade fabritseerimisest”, juttu Martin Heideggeri ettekandes “Küsimus tehnika järele”, mille peale võiks Leo Luksi artiklit lugedes ekslikult tulla.

19. märtsil 2006