Omandanud 1942. aastal keskhariduse Pärnu 1. Keskkoolis, teenis Helmut Oruvee rasketel sõja-aastatel 1941–1944 elatist töölisena. Seoses arhitektuuri eriala avamisega tolleaegse Tallinna Polütehnilise Instituudi (praeguse Tallinna Tehnikaülikooli) ehitusteaduskonnas astus ta arhitektide esimese lennu esimesele kursusele ning sai arhitektina diplomi 1950. aastal. Tehnikakõrgkool suunas silmapaistvalt tööka ja andeka noore spetsialisti aspirantuuri tolleaegsesse Leningradi Ehitusinseneride Instituuti, mille ta lõpetas kandidaadidissertatsiooni eduka kaitsmisega 1954. aastal. Samast aastast töötas Helmut Oruvee kodukooli arhitektuurikateedris dotsendina kuni 1964. aastani, mil ta kaitses Moskva Elamute Teadusliku Uurimise ja Projekteerimise Instituudis tunnustust vääriva arhitektuuridoktori väitekirja ning jätkas tööd Tallinna Polütehnilise Instituudi ehitusteaduskonna arhitektuuri kateedri professorina, milline kutse omistati talle 1967. aastal. Lisaks langesid tema õlgadele ka ehitusteaduskonna dekaani ning nõukogu esimehe ametikoht.
Et arhitektide ettevalmistamine viidi tehnikakõrgkoolist üle tolleaegse Eesti NSV Riikliku Kunstiinstituudi (praegu Eesti Kunstiakadeemia) haldusesse, valiti Helmut Oruvee 1971. aastal selle kõrgkooli arhitektuuri kateedri juhatajaks, kellena ta töötas kuni 1994. aastani, jätkates sealtpeale osalemist eriala elus emeriitprofessorina.
Professor Helmut Oruvee teaduslik tegevus oli arhitektuuri valdkonnas erakordseks näiteks teadustöö tulemuste vahetust rakendamisest projekteerimis- ja ehituspraktikasse. Mõnevõrra lihtsustatult võib väita, et tema panus küllaltki keerulisse akustika valdkonda tugines heli- ja valguslainete leviku analoogiale, mis võimaldas senised helilainete fikseerimise keerulised ja töömahukad seadmed asendada valguse levikut fikseerivate tunduvalt lihtsamate ja kiiremate seadmetega. Oma katsete tulemusi rakendas Oruvee rohkem kui 60 ühiskondliku hoone arhitektuuriakustika kujundamisel, millest üldtuntud Tallinna laululava kõrval nimetame siinkohal veel Tallinna linnahalli, Tartu Vanemuise teatri- ja kontserdisaali, Pärnu Endla teatrit, Viljandi Ugala teatrit ning TTÜ aulat. Oma teadustöö tulemuste eduka rakendamisega arhitektuuripraktikasse tõusis Oruvee tolleaegse Nõukogude Liidu arhitektuuriakustikute plejaadi tippu, olles selles valdkonnas nõutav autor ja autoriteet ka Nõukogude Liidu teiste piirkondade saalhoonete projekteerimisel, näiteks Thbilisi ooperiteater, mitmed saalid Leningradis, Leedus, Smolenskis ja mujal, aga samuti ka teistel sotsialismileeri maadel. Väljapaistvate saavutuste eest oma tegevusvaldkonnas määrati talle 1965. aastal vabariiklik preemia, millele 1969. aastal lisandus teenelise teadlase aunimetus.
Ei ole üllatav, et arhitektuuriakustika tippspetsialist tundis ja armastas muusikat. Ta laulis mitmes kooris, pikka aega tehnikaülikooli meeskooris. Oruvee oli ka Tallinna Teadlaste Maja asutaja- ja tegevliige.
Tema 1970. aastate lõpul ehitatud Paatsalu suvekodu sauna kogunesid sõbrad-kolleegid meelsasti maailmaprobleeme arutama. Et tippteadlasele ei ole võõrad ka maised harrastused, tõendas tema poolt suvekodus välja töötatud meisterlik meetod sealtsamast merest püütud väärtuslikumate kalade suitsutamiseks oma ehitatud suitsuahjus.
Olles pikka aega Eesti Arhitektide Liidu juhatuse liige ja ka aseesimees, seisis Oruvee kindlalt arhitektuuriteoste vaesestamise ja primitivismi juurutamise katsete vastu, jätkates seda oma elutee lõpuni. Ka sumbunud stagnatsiooniaastatel, mil tippkommunistid vihjasid selgelt arhitektuuri eriala likvideerimisele kunstiinstituudis Leningradi ja Moskva arhitektuurikoolide läheduse tõttu, kaalusid ka venekeelse õppevormi juurutamist ning isegi tegutsesid arhitektuuri eriala tagasiviimiseks märksa napimate koolitusnormide alusel töötava tehnikaülikooli ehitusteaduskonda, seisis Oruvee kindlalt seniste saavutuste kaitsel, mille tulemusena oli arhitektuuri eriala õppetöö kunstiinstituudis iga-aastaste üleliiduliste diplomitööde konkursside tulemuste alusel tõstetud tolleaegsete arhitektuurikoolide paremiku hulgas esirinda.
Professor Oruvee heatahtlik nõudlikkus nii üliõpilaste kui õppejõudude töö vastu ei olnud võrreldav range nõudlikkusega, mida ta näitas üles iseenda vastu. Heasüdamlik ja asjalik suhtumine kõigi kolleegide töösse lõi kateedris meeldiva ja soodsa õhkkonna ning tulemuslikuks tööks väga vajaliku üksmeele.
Lahkunud on küll üks eesti tippteadlasi, kuid tema õppe- ja teadustöö resultaadid ei koltu veel aastakümnete jooksul.
Eesti Kunstiakadeemia
Eesti Arhitektide Liit
Tallinna Tehnikaülikool
Tallinna Teadlaste Maja