Edasi tuli mitmekülgne ja pikk tööelu, kuigi töötegija oli oldud juba õppimiste kõrvalt, peamiselt kontsertmeistri ja illustraatorina. Ansamblimängust saigi üks tema kutsumusi, mis viis kokku kümnete muusikutega ? lauljate, keel- ja puhkpillisolistide ning ansamblitega ? püsivamalt Ines Rannapi, Mare Teearu ja Jaan Tamme nimelise puhkpillikvintetiga, õnnestavamalt ehk Jevgeni Nesterenkoga Mart Saare juubelikontserdil. Tudengipõlve jäi veel ridamisi algusi, ka raadio- ja teleautori ning kriitikuna. Orienteerudes suurepäraselt maailma muusikaliteratuuris, pidas ta alati oluliseks eesti muusikat, tutvustas seda heliloojate liidu üritustel ja Balti muusikateadlaste konverentsidel.
Niimoodi, polüfoonilisena ta Eesti muusikaellu sukeldus, arendades ja põimides paljud liinid säravaks eluks. Fuugaks, milles peateemana kõrgus õpetamine. Alati huviga uue juures, oli ta 1961. aastal üks Tallinna Muusikakeskkooli asutajaid, esimese lennu klassijuhataja. Neil päevil saab lõputunnistuse tema viimane kammeransambliõpilane Mihkel Poll. Aastal 1964 sai temast ka Tallinna Riikliku Konservatooriumi muusikaajaloo õppejõud.
Suurepärane pianist, ilmekas jutustaja, sõnaosav kirjutaja, ergas mõtleja, sütitav kaaslane. Selle innuka, rõõmsameelse, palju sõpru ja tunnustust leidnud muusikalise teekonna murdis üldsusele ootamatult 1975. aasta, mil Helju Tauk justkui kadus avalikkuse silmist. Läbinisti muusik, ei piirdunud tema maailm kunagi ainult muusikaga. Nii käis tema kodus aastaid koos rahvuslikult meelestatud haritlaste sõpruskond. Järgnesid läbiotsimine, ülekuulamised, vallandamine ?nõukogude õppejõule ebaväärika käitumise tõttu? ja avaliku esinemise keeld. Need, kes lähemal, võisid õppida, kuidas jääda väärikaks ja andestavaks, positiivseks ja kindlaks. 1988. aastal oli Helju Tauk Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei asutajaliige, tema pidada oli ERSP esimese suurkogu avakõne Pilistveres. ?Tark naine!? iseloomustab mõttekaaslane Arvo Valton ? hea, tark, aus ja julge.
1975 ? 1982 andis tööd ja armastust Estonia teater. Paari aasta pärast ilmus Helju Taugi nimi uuesti afi??idele, siis kutsuti ta tagasi konservatooriumi ja muusikakeskkooli. 1984 ? 2003 hoogustus tegevus Eesti Kontserdis, kokku enam kui 800 loengkontserdiga. Sadakond telesaadet ja kirjatööd, sadu kontserte ja raadiosaateid. Õpilased oleme me omamoodi kõik, sest laiemas mõttes õpetamine ? vaigistamatu vajadus jagada, ise vaimustuda ja teisi vaimustada, hoolida ja juhtida ? on olnud kõigi Helju Taugi tegemiste ühisnimetaja.
?Paneme oma elu nagu mosaiiki kokku kildudest, mis meid erutavad, mida kogume teistelt inimestelt,? on Helju 1992. aastal üldistanud. Väga paljude mosaiik on saanud võrratult rikkam tänu Heljule. Jääme teda tänu ja armastusega meenutama.
Eesti Heliloojate Liit,
Eesti Muusikaakadeemia, Tallinna Muusikakeskkool, Eesti Kontsert, Rahvusooper Estonia,
Eesti Kultuuriministeerium
Helju Taugi ärasaatmine on reedel, 10. VI kell 12 Pirita kloostri ajaloolises osas, järgneb muldasängitamine Metsakalmistul. Bussid väljuvad Estonia kontserdisaali parklast kell 11.30.