Helina Loid-Kudu on üks andekamaid ja teemapüstituselt erandlikumaid noori realismipinnalt tõukuvaid maalijaid, kes sel sajandil Tartu Ülikooli maaliosakonna lõpetanud, kuid keda Tallinna näitusesaalides on harva kohatud. Tema hiigelformaadis monokroomsed aktimaalid kujutavad ühelt poolt haiguste metafoori, melanhooliat ja eksistentsi tumedamat poolt, teisalt aga on sellise eesti kunstis harvaviljeldud žanri nagu meesakt uue nurga alt edasiarendaja.

Kuid möödunud aastal valminud mustvalges koloriidis sarja “Säästa mind”
kangelasteks on hoopis elatanud, endassetõmbunud ja kägaras naisfiguur, kellest õhkub üksindust, mahajäetust ning ängi. Maalitud Tartu ühes märgilisemas ja spetsiifilisemas arhitektuurimälestises, Vanas Anatoomikumis, annab Loid-Kudu vaatajale tegelikult kontekstuaalse ja ka emotsionaalse võtme oma tööde hämarate tähenduste lahtimuukimiseks. Surm ja sotsiaalne tõrjutus, metafüüsilised meeleolud ning maalidel hargneva jutustuse toimumispaiga kliiniline atmosfäär moodustavad kokku eriomase maaliruumi, milles hargnev draama on omamoodi kujundlik hinnang ka ülikoolilinna klassitsistlikule omamüüdile.

Tallinnas eksponeeritud terviklik maalikomplekt koosneb kuuest tööst.