Seekordne laureaat Aleksander Eelmaa valiti välja küll kaheksa kandidaadi hulgast, ent pälvis viimases hääletusvoorus kriitikute üksmeelse tunnustuse (hääletasid Anneli Saro, Gerda Kordmets, Pille-Riin Purje, Ene Paaver, Kristiina Garancis, Margot Visnap, Sven Karja, Rait Avestik, Jaak Allik, Jaanus Kulli, Madis Kolk ja Margus Kasterpalu).

Aleksander Eelmaa erilist sarmi, omapärast orgaanikat, talle ainuomast psüühilist vaistu on viimastel aastatel üha enam märgatud ja rakendatud (rollid lavastustes ?Kumalasemesi?, ?Rehepapp?, ?Teener?, ?Elluastuja?, ?Eesti matus?, ?Hamlet? jt.). Eelmaa rolliloomingu algust tähistab Vladimiri osatäitmine Noorsooteatri lavastuses ?Godot?d oodates? 1976. aastal. Sealt alates on kõige erinevamates rollides avaldunud Eelmaale omase tagasihoidlikkusega tema näitlejaolemus: ta on laval psühholoogiliselt minimalistlik, kuid väljendusrikas; loomulik, veenev, sügav, kuid pretensioonitu ja väga aus. Mis veelgi olulisem ja harv ? Eelmaa teatritegemistest avaldub tugev eetiline hoiak, aga selles pole kõmisevat ideelisust ega loosunglikkust. Kuigi Eelmaa on viimastel aastatel osalenud mitmetes projektides väljaspool koduteatrit, pole ühelgi tema ettevõtmisel küljes kommertsilõhna. Ta on valmis osalema nii Saueaugu taluteatri, VAT-teatri kui Theatrumi töödes, mida tõestab ka Aleksander Eelmaa viimane töö, ?Külmetava kunstniku portree? lavastus Viinistu kunstimuuseumis.

Saueaugu teatritalus mängiti eile Margus Kasterpalu lavastust ?Ratsukäik. Vaade kunstnikule?, mis on kunstnik Peeter Mudisti raamatul põhinev performatiivne monoetendus, kus Aleksander Eelmaa loob koos publikuga Mudisti tekstidele ja Jaan Toomiku videoteostele toetudes võimaluse ühe ratsukäiguliku vaate sünniks Kunstnikule.

Sirp ühineb õnnitlejatega!