Näitus „Külaskäik. Eero Järnefelt ja Venny Soldan-Brofeldt“ Adamson-Ericu muuseumis kuni 1. XII. Kuraator Hanna Nikander (Järvenpää kunstimuuseum), koordinaator Kersti Koll, kujundaja Osmo Leppälä ja graafiline disainer Maria Appelberg.
Eero Järnefelti (1863–1937) ja Venny Soldan-Brofeldti (1863–1945) näitus ei ole ainult Järvenpää kunstimuuseumi kogu põhjal koostatud kahe suure kunstniku loomingu suurepärane ülevaade, vaid see on kahe muuseumi, Eesti Adamson-Ericu muuseumi ja Soome Järvenpää kunstimuuseumi koostöö, partnerluse suurepärane näide, sest Järvenpää kunstimuuseumis saab järgmise aasta veebruarini vaadata Kersti Kolli kureeritud Adamson-Ericu loomingu põhjalikku ülevaadet.
Järvenpää „Külaskäik“ on vallutanud kogu Adamson-Ericu muuseumi. Keldrikorrusel, nagu muuseumi näitustel tavaks, saab vaadata kunstnike elu ja loomingut tutvustavaid filme. Esimese korruse esimeses saalis on väljas kunstnike varajane looming ja taustana samuti Järvenpää kunstimuuseumi kogusse kuuluvad Gunnar Berndtsoni (1854–1895), Magnus Enckelli (1870–1925) ja Pekka Haloneni (1865–1933) teosed. Tagumine saal on Järnefelti ja teise korruse saal Soldan-Brofeldti teoste päralt.
Värviküllaseid maastikumaale, pereliikmete ja sõprade portreesid, akte ning interjööre on ühtekokku üle seitsmekümne. Kunstnikke ühendava lisana on kahe korruse vahelisel trepitasandil eksponeeritud Juhani Aho eesti keelde tõlgitud teoste kaanekujundused.
Näitusega jätkatakse Adamson-Ericu muuseumi traditsiooni: osutatakse tähelepanu kunstnike kolooniatele ja tuuakse ka välja unustuse hõlmas olnud looja. Mõlemad tasandid olid esindatud 2011. aasta näitusel „Naiskunstnikud Ahvenamaa Önningeby kunstnike koloonias“, kuid Ahvenamaa kunstnike koloonia näitusel viis aastat varem tutvustati seda kogukonda kui eesti kunstnike ja kirjanike inspiratsiooniallikat aastail 1906–1913, mõni aeg pärast selle kuldaega. Sel korral on Eesti vaatajate ette toodud Helsingist mõnikümmend kilomeetrit kirdesse jääva Tuusula järve kaldale kerkinud kunstnike ja teiste kultuuriinimeste kogukonda kuulunud kahe soome kuldaja kunstniku teosed.
Kuid selle näitusega jätkab Adamson-Ericu muuseum Venny Soldan-Brofeldti loomingu vahendusel ka 1995. aastal alguse saanud naiskunsti näitusesarja. Selle raames on korraldatud naiskunstnike näitusi, teaduslikke seminare. 2014. aastal ilmutati Eesti kunstimuuseumi toimetiste erinumber „Naiskunstnik ja tema aeg“.
Praeguse näituse teosed, välja arvatud kaanekujundused, kuuluvad kõik Järvenpää kunstimuuseumi kogusse. Väljaspool Soomet näeb neid sellises koguses esimest korda. Järvenpää muuseum loodi kunstnike, algselt Soldan-Brofeldti ja seejärel Järnefelti laste ja lastelaste annetuste põhjal Järvenpää linnale peaaegu kolmkümmend aastat tagasi. Soldan-Brofeldti annetus andis ka Soome 1880ndate naissoost kunstnikke uuesti ellu äratanud kunstiajaloolasele Riitta Konttinenile võimaluse süveneda Venny Soldan-Brofeldti mitmekülgsesse loomingusse ja ellu. Selle tulemusena valmis 1996. aastal monograafia „Boheemlase elu. Venny Soldan-Brofeldti kunstnikutee“ („Boheemielämä. Venny Soldan-Brofeldtin taiteilijantie“). Eero Järnefelti kunst leidis Soomes tunnustust juba 1880ndatel.
Kunst, perekond ja soomlus
Venny Soldan-Brofeldt erines temaga samal ajal tegutsenud teistest naiskunstnikest, maalikunstisõsaratest juba selle tõttu, et ta kuulus orgaaniliselt Tuusula järve kunstnike kogukonda, tundis huvi soome rahvuslikkuse idee vastu, kuigi oli ise rootsikeelne, ning pidas tähtsaks abiellumist ja abielus olemist. Perekond oli talle püha. Ta ei pidanud pereelu ja emadust kunstnikukarjäärile takistuseks, mida tollal peeti ühildamatuks. Venny Soldan-Brofeldt oli üks vähestest XIX sajandi lõpu Soome naistest, kes suutis ühendada karjääri ja pereelu.
Kunstniku põhimõtted said alguse juba lapsepõlvekodust. Kunstniku ametist unistas juba tema isa, Soome rahapaja juhataja August Soldan (1817–1885), kes innustas oma lapsi kunstiga tegelema ja nii sai kunstnikuks Venny kõrval ka tema noorem vend August Leopold Soldan (1870–1942).
Venny Soldan-Brofeldt oli hakkaja ja intelligentne, emantsipeerunud ja boheemlaslik naine, kes suitsetas piipu ja kandis nii pikki kui suviti ka põlvpükse. Kunstilise loomingu kõrval oli ta aktiivne naiste õiguste eest võitleja. Ta osales vestlusringis, millest kasvas välja Soome apoliitiline feministlik ühendus (Naisasialiitto Union ry). Tema algatusel asutati 1906. aastal Soomes rootsi naisõiguslase Ellen Key (1849–1926) – keda Soldan-Brofeldt on ka portreteerinud – levitatud ideede järgi ühing Kunst Kooli (Taidetta kouluun), kus kanti hoolt selle eest, et koolidesse jõuaksid originaalkunstiteosed või kui see polnud võimalik, siis koopiad.
Soldan-Brofeldti looming on väga mitmekülgne. Selles peegeldub kunstniku lai silma- ja huviring. Teda huvitas lastelehtede, muinasjuturaamatute ja õpikute illustreerimine ning ka kodu kunstipärane kujundamine käsitööga. Ta kavandas mööblit ja tekstiile inglise liikumise Arts and Grafts kiiluvees ja seda sai oivaliselt teostada Tuusula järve äärses ateljees. Ta kavandas ja ka valmistas ehteid ning tegi paberist ja puust skulptuure. Perekesksena leidis ta maalide ja joonistuste motiivid oma argielust: ta on aina uuesti ja uuesti portreteerinud oma poegi ja perre kuulunud noorima õe Mathilda „Tilly“ Soldani (1873–1931) Juhani Ahoga saadud poega ning teisi lähedasi, jäädvustanud rannamaastikke. Joonistusplokk ja pliiats olid tal alati kaasas.
Venny Soldan-Brofeldt ja Eero Järnefelt õppisid mõlemad esmalt Helsingi Soome Kunstiühingu joonistuskoolis, Venny 1880ndate esimesel poolel, Eero 1870ndatel. Seejärel jätkasid nad Peterburis. Järnefelt aastail 1883–1886 kunstiakadeemias, kus üheks õpetajaks oli ka baltisaksa kunstnik Mihhail Clodt von Jürgensburg (1833–1902), kes oli Eero Järnefelti ema vend ja kelle pool ta tollal Peterburis ka elas. Clodt von Jürgensburg oli üks peredvižnikute ühenduse asutajaliikmetest. Soldan-Bronfeldt õppis 1883–1884 õppeaastal Stieglitzi joonistuskoolis ja seejärel aasta kodumaal Maria Wiiki juhendamisel. Seejärel siirdusid mõlemad moodsa kunsti keskusesse Pariisi – Järnefelt paariks aastaks Académie Juliani, Soldan-Brofeldt stipendiumide ja preemiate toel Académie Colarossisse (1885–1890).
Adamson-Ericu muuseumi näitusel on väljas ka mõned õpinguaegsed tööd. Pariisis elamise ja õppimise ajal reisis Soldan-Brofeldt Pariisi lähedale Barbizoni, aga ka Hispaaniasse, Põhja-Aafrikasse ja Itaaliasse. Uus sajand tõi Soldan-Brofeldtile 1900. aasta Pariisi maailmanäitusel pronksmedali õlimaali „Pietistid“ eest. Aasta varem oli Järnefelt võitnud maali „Savo paat“ (1888) eest maailmanäitusel kuldmedali.
Naasnud Soome, kohtus Venny Soldan Kuopio laulupeol oma tulevase abikaasa, kirjaniku Juhani Ahoga (sellal Brofeldtiga, 1861–1921). Peatselt liitus ta Helsingi meestekeskse, rahvuslikke aateid tähtsaks pidavate noorsoomlaste kultuuriringkonnaga. Venny Soldan-Brofeldt oli üks vähestest naistest, kes reisis piiritagusesse Karjalasse, et kujutada ehedalt Soome loodust ja rahvatüüpe. Fennomaani Eero Järnefelti Koli-reisid, mida ta ikka uuesti ja uuesti ette võttis, said alguse just 1982. aasta reisist koos lapsepõlvesõbra Juhani Aho ja tema abikaasa Vennyga. Ka Adamson-Ericu muuseumi näitusel on väljas Järnefelti Põhja-Karjala maastikud ja runolaulik Larin Paraske tundlik portree (1893). Järnefelti kõrgel tasemel looming sisaldab idealiseerimata, oma aja kohta haruldast maarahva karmi elu kujutamist.
Loodus ja omakuvand
Enamik näitusel „Külaskäik“ eksponeeritud teostest, nii maastikud, interjöörid kui ka portreed on inspireeritud Tuusula järvest ja sinna elama asunud inimestest, kuid Soldan-Brofeldti puhul ka nende suvekohast Tammisaari ehk Ekenäsi saarestikus Lõuna-Soomes.
Aluse Tuusula kogukonnale pani Soldan-Brofeldt, kes leidis järve rannatee äärest Vårbacka, hiljem Aholana tuntud villa, millest sai Ahode perele 1897. aastast, paar aastat pärast esikpoja Heikki sündi, neljateistkümneks aastaks kodu. Seejärel kolis järve äärde Aho sõber maalikunstnik Pekka Halonen (1865–1933) oma abikaasa Maijaga, kes kuni 1902. aastani, mil valmis nende ateljeekodu Halosenniemi, elasid tagasihoidlikus saunamajas. Seejärel, 1901. aastal said Brofeldtide naabriteks Järnefeltid, Eero koos abikaasa Saimi Swani (1867–1944), Soome Rahvusteatri näitlejannaga, kui valmis nende Suviranta. Luuletaja, näitekirjanik ja kultuuritegelane Juhani Heikki Erkko (1849–1906) rajas oma perele Erkkola ja üle-eelmise sajandivahetuse kogukonna põhituumik täienes 1904. aastal Lars Sonckini projekteeritud Ainolaga – Järnefelti noorema õe Aino (1871–1969) ja tema abikaasa Jean Sibeliuse (1865–1957) koduga. Sibelustest näemegi portreid Järnefeltilt.
Eero Järnefelti on paelunud Suviranta, aga järve vastaskaldalt Väike-Koliks kutsutud Sarvikallio vaated. Venny Soldan-Brofeldti maastikumaalides on Tuusula motiivide kõrval tähtsal kohal talle armas suvituskoht Toska, mida üüriti 1907. aastast Tammisaari saarestikus. Sealt pärinevad suvised päikselised meremaastikud ja poegade portreed.
Ennast on Venny Soldan-Brofeldt kujutanud madonnana, laps süles. Seda juba 1890. aastal, viis aastat enne oma esiklapse sündi. Samal aastal maalis kunstnik sama motiivi peegelpildis ka suurema, üle meetri kõrge õlimaalina, mis on samuti pealkirjastatud autoportreena. Madonna lapsega teema kaunistab ka tema 1916. aastal illustreeritud Juhani Aho romaani „Rahu erak“ („Rauhan erakko“) kaant. Soldan-Blofeldti madonnalikule autoportreele pakub näitusel suurepärast kontrasti Magnus Enckelli sümbolistlik, lausa dekadentlik „Must madonna“ (1895), kus madonna on kujutatud lapseta. Seegi teos on jõudnud Järvenpää muuseumi kogusse Järnefelti järglaste pärandina.
1911. aastal kolis Venny Soldan-Brofeldt Helsingisse, kus tutvus modernistliku tantsukunstniku Maggie Gripenbergiga (1881–1976). Gripenbergist sai kunstniku tõeline inspiratsiooniallikas, keda ta on lugematuid kordi jäädvustanud. Tallinna näitusel saab näha 1936. aastal valminud väikest õlimaali „Kunstniku sõber joonistamas“.
Näitusel on väljas ka Järnefelti autoportree – koloriitne guašimaal, mis maalitud juba vanemas eas. Nooremat Järnefelti aga on kujutanud Gunnar Berndtsoni dateerimata õlimaalil. Eriline koht Järnefelti loomingus on graafikal, ta kuulus soome graafika pioneeride hulka 1906. aastast. Tehnikatest südamelähedasem oli pehmelakk, millest suurepäraseid näiteid on eksponeeritud ka Adamson-Ericu muuseumis, samuti ofort.
Järvenpää kunstimuuseumi väljapanek Adamson-Ericu muuseumis võimaldab heita pilku kahe soome kuldaja kunstniku, Venny Soldan-Brofeldti ja Eero Järnefelti intiimsetele ja vähem tuntud teostele. Tallinna näituse valik ja esitusviis on aga sedavõrd haruldane, et sellega tullakse tutvuma Soomestki.
