1949. aastal siirdus Gunnar Neeme Austraaliasse. Samal aastal liitus ta Melbourne?i kunstnike ühendusega Vistorian Artists? Societyga. Ühingu kuukirjas ilmusid pidevalt Neeme kunstikriitilised ja -filosoofilised kirjutised, näitustel olid väljas tema tööd. Austraalias harva esineva vabakutselise seisundi saavutas ta oma rahvusvahelise maine tõttu: tal olid näitused USAs, Kanadas, Jaapanis, Inglismaal, Saksamaal. Ta on pälvinud Melbourne?i Rotary klubi I preemia (1956), Austraalia rakendusgraafika I preemia (1971 ja 1979), John Heardi kunstiauhinna (1983), Spoleto rahvusvahelise skulptuurinäituse preemia (1986) ja Norman Kaye mälestusauhinna (1991).

Suur osa Gunnar Neeme energiast kulus Austraalia eestlaskonna kunstimaitse harimisele ja kunstielu edendamisele. Ta on olnud mitmete sealsete eestlaste näituste eestvedaja. Eesti Majades Adelaide?is, Melbourne?is, Sydneys ja Thurimere?is on kunstniku eestiainelised pannood.

Kunstniku loomingust tuleb esile tõsta eelkõige raamatugraafikat. Ta on avaldanud viis luulekogu inglise ja eesti keeles ning need ka ise illustreerinud. 1984. aastal ilmus tema esimene ?Kalevipoja?-aineline raamat. Kunstniku ekspressionistlikult venitatud stilisatsioon on isikupärane ja võimas samm ?Kalevipoja? tõlgendamises. Gunnar Neeme on loonud suurima ?Kalevipoja?-ainelise kogu eesti kujutava kunsti ajaloos, sellesse kuulub üle 200 pildi (1970 ? 1994).  1990ndate teisel poolel töötas Neeme koos Triinu Kartusega, valmistades ette uut ?Kalevipoja? tõlget inglise keelde.

Sidemed Eestiga taastusid 1990ndate algul. 1993. aastal oli tema esimene näitus Tartu ülikooli raamatukogus, 2004. aastal tutvustati seal ?Kalevipoja?-ainelisi töid suurema sarjana. 1996. aastal jõudis tema seeria ?Tartu 1930. ? 40? Tartu Linnamuuseumi kogusse.

Gunnar Neeme suri kodus Melbourne?i eeslinnas Malvernis pärast rasket haigust 3. veebruaril ja maeti 11. veebruaril. Postuumselt anti talle Eesti Vabariigi aastapäeval medal.

­