Nagu vene kultuuris ikka, jagunes rööpkino kaheks: Moskva ja Leningradi koolkonnaks. Moskva rühmitus grupeerus ajakirja Sinine Fantoom ümber, sellesse kuulusid peale Juhananovi veel vennaksed Igor ja Gleb Aleinikovid, Jevgeni Kondratov jmt. Üheks loominguliseks tähiseks kujunes Aleinikovide lühifilm ?Traktorid?, millest kujunes ?nõukogulikestereotüüpide ? nõukoguliku teadvuse, nõukoguliku lüürika, nõukoguliku paatose kunstiline ümbermäng? (Kirill Razlogov). Peagi võis Moskva rööpkinotegijate seas aduda iha väljuda põranda alt, pääseda otsati ka kommertskino voogudesse, jõuda avarama vaatajaskonna teadvusse. Selle tunnismärgiks sai Aleinikovide ?Traktorid 2?, milles mõnitati Põrjevi kunagist menupilti ?Traktoristid?. Siin on autorid intellektuaalsuse asendanud farsiga, parafraseeringust on saanud jäme paroodia. Samasse laadi võib kanda ka Aleksandr Duleraini ja Sergei Korjagini filmi?Lollike-Ivan?.

Leningradi koolkonna lippu kannab vapralt tänaseni Jevgeni Jufit. Neeva äärest sai lennu tiibadesse ka termin ?nekrorealism?. Tänaseks on Jufiti nimi tuntud jubas ügavas Läänes, iseäranis USAs, kus nekrorealismi kohta kirjutatud sadu dissertatsioone. Jufiti algusfilmides erutas teda surma- ja suitsiiditeema, julmus ja psühhoanalüüs, ta töödes segunes must huumor karske ratsionalismiga. Lühifilmis ?Sanitarid-libahundid? pakuti massilise enesepoomise stseene. Jufitki ei pääsenud nõukogulike matriitsidega mänglemisest, ehkki ta film ?Kevad? polnud üksnes Aleksandrovi krestomaatilise linateose parafraas, vaid kogu kunstiliselt pakatava õnne ja optimismi filmilinelahang.

Ka Jufit hakkas kippuma suurele ekraanile, kuid ta ei tulnud vastu massivaatajale; Jufiti sõnum jäi elitaarseks, kohendada tuli vaid tehnilist arsenali ja metoodikat. Esimeseks filmiks selles suunas sai koostöös Vladimir Masloviga vändatud ?Isa, näärivana on surnud?. Väljamaa suur huvi Jufitiloomevastu on lubanud tal haarata oma filmitegemissepiiritagustkapitali. Näiteks viimane tema film,midaolen näinud, 2002 valminud ?Välgust surmatud?, on Vene-?veitsi-Hollandi sõbralik koostöö. Selles põrgulikult põnevas töös on põrkuma pandud teadus, teadvus ja alateadvus, inimlooma poolt uhkelt ja uhkustavalt väljapeilitud faktide ja informatsioonihulk vastandub elu müstilise tumeda dramaatikaga. Adutavale elule vastandub seletamatu rööpelu.