Evolutsioonilisest lähenemisest spordile: kellele esineb meistersportlane?*

5 minutit

Paremini arendatud hüpoteesid spordi algusloo ja tähenduse kohta inimühiskonnas on kultuurilised ja adaptiivsed. Kõige enam keerlevad arutelud spordi funktsiooni üle just selle kultuuriliste komponentide ümber. Üks tore idee on näiteks see, et sport on energia rituaalne ohverdamine nende poolt, kellel seda on kõige rohkem ning et võime sellist ohvrit tuua on seotud kõrgema staatuse ja arvukamate soojätkamise võimalustega. Ka arvatakse, et spordi juuri tuleb otsida jahi- ja sõjapidamisest. Väga otseste paralleelide vedamine jahi- ja sõjapidamisega ei ole autori arvates siiski õigustatud, kuna see ei selgita spordialade suurt mitmekesisust, meeste suurt huvi spordivõistluste jälgimise vastu ja küsimust, miks spordi kultuuriline tähtsus kasvab koos väheneva vajadusega treenida jahi- või sõjapidamiseks. Autor märgib, et kuigi on kõige lähemal spordi bioloogilisele kontseptsioonile füüsiliste kvaliteetide demonstreerimisest, alahindavad kultuurilise hüpoteesi toetajad siiski loodusliku valiku olulist rolli spordi kujunemises. Pühendunud bioloogilise evolutsionistina leiab ta, et tegelikult peaks ka spordi puhul olema võimalik leida seoseid liigi püsimajäämise seisukohast vajaliku käitumisega.

Tuues paralleele loomade mängukäitumisega arvavad kohanemise hüpoteesi pooldajad, et sport on alguse saanud mängust. Noortele imetajatele on omane mängus jäljendada ellujäämiseks vajalikke oskusi (nt ründamine, võitlemine, põgenemine). Inimeste mängukäitumine sarnaneb spordiga seotud tegevusega (jooksmine, tagaajamine, objektide viskamine ja kinnipüüdmine) ning erinevalt loomalastest mängivad inimesed kõrge eani. Füüsiliselt aktiivsed (eriti rough-and-tumble3 tüüpi) mängud mitte ainult ei arenda mängijate võitlus- ja jahipidamisoskusi, vaid lubavad mängu käigus hinnata ka teiste mängijate jõudu ja oskusi. Mängijate võimete arvustamist pealtvaatajana võib pidada eriti energiasäästlikuks võimaluseks hinnata teisi liigi- ja sookaaslasi.

Dr Lombardo arvab, et spordi väljakujunemisel on evolutsioonilised tagamaad ja ta ongi sellele selgituse otsimise oma eesmärgiks võtnud. Ta alustab hüpoteesiga, et kuigi spordi algeid võib tuvastada nii mängus kui ka treeningus, arenes sport siiski välja selleks, et anda meestele võimalus soosiseseks võistlemiseks, võimalike liitlaste ja vastaste hindamiseks. Ta nimetab selle meessoost vaatlejate tedremängu hüpoteesiks (The male spectator lek4 hypothesis), püüdes laiendada sugudevahelisele selektsioonile keskendatud selgitusi ning tuvastada, miks on mehed spordist märksa rohkem huvitatud kui naised. Selle hüpoteesi järgi täidab sport sportlase jaoks tedremängu funktsiooni, kuid ei ole mõeldud mitte oma jõu ja osavuse näitamiseks vastassoo esindajatele, vaid samasoolistele pealtvaatajatele. Spordivõistlused annavad pealtvaatavatele sookaaslastele võimaluse hinnata üheaegselt ja kiiresti paljude võistlejate oskusi ja muid olulisi näitajaid. Seega on esmane jõud spordi arenemises soosisene selektsioon, mis on ajendatud vajadusest arendada kehalisi võimeid võistlemiseks teiste meestega, hinnata rivaalide ja liitlaste omadusi.

Dr Lombardo pakub, et tema hüpoteesi usaldusväärsust on võimalik hinnata selle eelduste ja argumentide kaudu. Meessoost vaatlejate tedremängu hüpoteesi eelduseks peab ta asjaolu, et edu spordis on mehe kvaliteedi usaldusväärne indikaator. Autor eeldab muu hulgas, et pikaajalise soosisese valiku tulemusel peaks sportlike võimete variatiivsus olema meeste hulgas väiksem kui naiste seas. Sellise kinnituse on ta uurimistulemustest ka leidnud: erinevused mees- ja naisjooksjate soorituse variatiivsuses on eri eagruppides ootuspäraselt tuvastatavad. Hüpoteesi kinnitamiseks tuuakse artiklis välja järgmised olulised argumendid. Esiteks on näidatud, et populaarsemad on spordialad, milles eksponeeritavad oskused on vajalikud ka jahi- ja sõjapidamises. Selle kinnitusena pakub autor näiteks teadmist, et Ameerika ühiskonna silmis on jalgpalliässad kõrgema staatusega kui tennisetähed. Teiseks, meeste staatus on korrelatsioonis nende soojätkamise võimetega ning meistersportlased kuuluvad ühiskonnas kõrgema staatusega gruppi (olles nii ka edukamad soojätkajad). Lugeja saab artiklis põhjaliku ülevaate staatuse seostest spordieduga koos teadmisega, et sporditähtede menu naiste hulgas võib võrrelda vaid lauljate ja poliitikute menuga. Muide, tuleb välja, et ka naissportlastel on rohkem seksuaalpartnereid kui nende spordikaugetel sookaaslastel. Kolmanda argumendina nimetab ta, et mehed on spordist märksa rohkem huvitatud kui naised. Eelistatakse vaadata spordialasid, mille puhul on tegemist meeste kehalise vastasseisu või meeskonnamängudega. Kui naised üldse sporti vaatavad, siis mitte üksi, vaid koos pere või sõpradega, eelistades spordialasid, mida on ilus vaadata (nt iluuisutamine ja iluvõimlemine). Samuti on autori argumendiks see, et spordi kultuuriline tähtsus suureneb, samal ajal kui jahi- ja sõjapidamise olulisus väheneb. Sporditegemise tagasihoidlik koht meie eelkäijate primitiivsetes ühiskondades võib olla ühe võimalusena seotud sellega, et küttide-korilaste aktiivne elustiil lubas soosisesest selektsiooni ka ilma liigset energiakulu nõudvate spordivõistlusteta.

Varasemad teooriad spordi arengu kohta püüavad nähtust analüüsida sugudevahelise selektsioonina. Dr Lombardo, märkides naiste üsna tagasihoidlikku huvi spordivõistluste vastu, on asunud teisele seisukohale ning vaatleb sporti soosisese selektsioonina. Tunnistades mõlema, soosisese ja sugudevahelise valiku olulisust, arvab ta, et esmane meestesporti edasiviiv jõud on siiski soosisene mõõduvõtmine – isasloomade tedremäng võistlemiseks teiste omasugustega.

* Vaatlus põhineb Michael Lombardo artiklil spordi evolutsioonist1.
1 Alusartikkel: Lombardo, M. P. (2012). On the evolution of sport. Evolutionary Psychology, 10(1), 1-28. http://www.epjournal.net/articles/on-the-evolution-of-sport/
2 Praegu töötab dr Lombardo raamatu kallal „A Natural History of Sports”, püüdes seletada selle inimomase kultuurinähtuse väljakujunemist ja arengut bioloogilise paradigma raames. Autori teadusloome ja uurimissuundadega saab tutvuda aadressil: http://www.gvsu.edu/biology/index.cfm?id=01346682-E0C7-D7C6-3C8A3134A23D2571
3 Füüsiliselt intensiivne mänguline käitumine, kombineeritud sotsiaalsete ja võitluslike elementidega, wxw.epjournal.net/wp-content/uploads/ep043303462.pdf
4 Isasloomade kogunemine, et konkureerida paaritumisvõimaluse saamiseks, http://en.wikipedia.org/wiki/Lek(biology)

Jaga

Samal teemal

Jaga
Sirp