Rakvere on otsustanud ellu äratada vanalinnaala selgroo – Pika tänava. Linna areng Vallimäe nõlva idapoolses küljes järgib reljeefi, kruntide jaotus ja hoonestusstruktuur on oma ajastu nägu: tänavaid ääristavad kitsad fassaadid, krundid ulatuvad kiiluna sügavusse ja ronivad mööda nõlva Vallimäele.

Rakvere vanim, Pika tänava Kolmainu kirik (1427) on praegugi oluline maamärk. Kultuurielu elavdavad veel kunstigalerii, vanalinnakool, muusika- ja kunstikool ning kodanikumuuseum. Siin on hotell, kohaliku ajalehe toimetus ja mõned poekesed. Pikk tänav on koht, kuhu satub ka turist, kes jõuab siia Keskväljakult mööda Parkali tänavat.

Nõukogude ajal viisid siinsed mugavusteta ahjuküttega majad (vrd kõigi mugavustega kortermajad) piirkonna maine alla. Nüüd aga leiavad paljud väärtuslikud hooned fanaatilise omaniku, kes hindab autentsust ja ajalooliselt kihistunud keskkonda. Seega on paljud fassaadid saanud uue kuue ja tänapäeva tehnilisi lahendusi on hoonetesse integreeritud tundlikult.

Pikal tänaval praegu tühjana haigutav, parkimiseks kasutatav krunt võiks olla väike plats veesilma, istumisala ja linna infopunktiga, sellest saaks peatuspunkt enne Vallimäele ronimist.

Tänavaruum vajab järeleaitamist koos kõige sinna juurde kuuluvaga. Pikk tänav vajab ajaloolisele keskkonnale väärilist ruumikäsitust alustades tänavavalgustite valikust, jalakäigualade laiusest ja kivikattega viimistletud tänavaalast. Rakvere kui inimmõõtmeline linn soovib pakkuda jalakäijale ja jalgratturile aina mugavamaid liikumistingimusi, mistõttu tuleks kogu tänavaruumi tsoneering üle vaadata ja vajaduse korral autode liikumist vähendada.