Pärast tseremooniat muljeid vahetades leidus austajaid kõikidele videoklippidele, oma lemmikuks nimetati nii kalameest, sportlasi kui kudujat. Filmikaugema publiku etteheiteks oli see, et oleks tahtnud saada rohkem meelelahutust ja vähem kõnesid ning et kõned olid liiga klannikesksed. Kuid eks EFA galaõhtu ongi alati olnud kõnede pidamise  ja auhindade üleandmise koht, selles mõttes jäävad niisugused kriitikanooled mulle arusaamatuks. Lavakujundus ning ETV lastekoor olid väga head, samuti eesti filmimuusika jupikesi esitanud saatebänd. Kõik laabus sujuvalt. Aga nüüd auhindadest. Edukaim oli Roman Polanski film „Variautor”, mis oli nomineeritud kaheksas kategoorias ja võitis kuus auhinda: parima režissööri, parima filmi, parima helilooja, parima meesnäitleja,  parima stsenaariumi ja parima kunstnikutöö preemia. Polanski film on küll väga korralikult tehtud, kuid kohati tundub, et see on liiga vähe Euroopa film ja pigem Hollywoodi toodang. Kuid „Variautor” väärib oma loorbereid, hoolimata spekulatsioonidest, justkui oleks see nii palju auhindu saanud vaid seepärast, et teda taheti toetada seoses ammuse seksiskandaaliga. Nimelt soovib ju USA tänini Polanskit 1977. aastal nahistatud alaealise pärast trellide  taha pista. 

Parima debüüdi preemia noppis „Liibanon”, mille autoriks 50aastane Samuel Maoz.  Parima näitlejatari tiitli võitis prantslanna Sulvie Testud rolli eest filmis „Lourdes”, mis on liigutav lugu sellest, kuidas halvatud naine ei suuda oma puudega leppida ning püüab palverännakul terveneda, olemata ise just kõige kindlam oma usus. Imekombel see tal ka õnnestub, kaasusklike suureks pahameeleks, sest naine polevat ime osaliseks saamiseks nende arvates piisavalt vaga. Loodetavasti jõuab „Lourdes” tuleval aastal ka Eesti publikuni,  olgu siis kinos või telepildi vahendusel. Parimaks animafilmiks hinnati „Illusionist”, dokumentaalfilmiks „Valgusenostalgia”. Auhinna saavutuste eest Euroopa kinos sai helilooja Gabriel Yared, kes andis Tallinnas Estonia kontserdisaalis ka paar päeva enne EFA galaõhtut filmimuusika kontserdi. Elutöö auhind anti seekord Šveitsi päritolu näitlejale Bruno Ganzile, kes on filmides mänginud juba alates 1960. aastate algusest. Tema  üheks tuntumaks rolliks võib pidada Adolf Hitleri kehastamist filmis „Allakäik” (2004). Selle rolliga kandideeris ta toona ka EFA parima näitleja tiitlile, kuid siis jäi auhind saamata. Ganz on olnud pikka aega ka teatrinäitleja, kuid viimastel aastatel on lavalaudadest eemale hoidnud, sest ta pole enda sõnul rahul sellega, mis suunas saksa teater liigub.       

EFA auhinnad valib akadeemia liikmeskond, kuhu kuulub üle 2300 hinge. Esimest korda anti auhinnad välja 1988. aastal. Järgmisel aastal peetakse auhinnatseremoonia taas  Berliinis, 2012. aasta sihtkohaks sai valitud Maltal asuv Valetta.