Mõeldes Estonia teatri seostele soome kultuuriga, meenub esmalt fakt, et maja on kavandanud soome arhitektid Armas Lindgren ja Wivi Lönn. Olulisemaid teerajajaid n-ö ooperisilla ehitamisel kahe hõimurahva vahele oli aga soome tenor Wäinö Sola (1883 ? 1961). Laulja, lavastaja, tõlkija ning kodumaise ooperielu ühe alusepanijana, olid tal tihedad sidemed ka Eesti muusikaeluga. Esmakordselt esines ta Estonia teatris 1913. aastal, lauldes Canio rolli Leoncavallo ?Pajatsites?. Samal aastal osales ta ka uue Estonia hoone avamispidustustel. Järgmise 25 aasta jooksul laulis ta Eestis paljudes ooperites, oratooriumides ja kontsertidel. 1927. aastal lavastas ta Estonias ka soome helilooja Oskar Merikanto ooperi ?Elina surm?. Estonias on soome ooperitest lavastatud veel 1990. aastal Sallineni ?Ratsurmees?.
Üks esimesi estoonlasi, kellel olid tihedad kontaktid Soome teatritegelastega ja kelle näidendeid Soomes mängiti, oli Paul Pinna. Esmakordne Estonia balletitrupi külaskäik Soome oli aga 1937. aastal, kui seal esitati ?Pähklipurejat?. Kogu trupp on käinud Soome Rahvusooperis võõrusetendusi andmas kahel korral: 1967. ja 1980. aastal.
Eestlaste ehk suurim ?kultuuridessant? toimus aga 1987. aastal, kui Estonia mängis Savonlinna ooperifestivali esimese väliskülalisena Bizet? ?Carmenit? ja ülimenukaks kujunenud Mussorgski ?Hovan?t?inat?. Ballettidest esitati tookord Berliozi ?Romeo ja Julia? ning Kuldar Singi ballett ?Karje ja vaikus?. Solistidest on sellel festivalil meeldejäävad rollid loonud Hendrik Krumm ?emeikkana ?Juhas?, Mati Palm Hollandlasena ?Lendavas Hollandlases? ja Teo Maiste Kečalina ?Müüdud mõrsjas?. Hiljutine teatri ühiskülaskäik Savonlinna ooperifestivalile oli eelmise, 98. hooaja lõpus, mil esitati Dvořáki ?Reekviemi? Eri Klasi juhatusel Pille Lille, Ain Angeri, Mati Turi, RO Estonia sümfooniaorkestri ja ooperikoori osavõtul.
Teatri ühiskülastuste kõrval on mõistagi paljud Estonia muusikud esinenud või töötanud Soomes. Dirigentidest on Neeme Järvi juhatanud Helsingi ja Lahti Linnaorkestrit ning Raadio Sümfooniaorkestrit, Eri Klas Soome Rahvusooperi etendusi, Tampere Linnaorkestrit ning õpetanud Sibeliuse akadeemias, Peeter Lilje on töötanud Oulu Linnaorkestri kunstilise juhina, Estonia loominguline juht Arvo Volmer on praegu sama orkestri juht, Vello Pähn töötab Kuopio Sümfooniaorkestriga jne. Samuti on Estonia lavastajad Arne Mikk ja Neeme Kuningas korduvalt lavastanud mitmetes Soome teatrites Helsingis, Vaasas, Oulus, Tamperes jm.
Toredaks ettevõtmiseks oli Eesti ja Soome ooperikoolitusalase koostöö vormis Neeme Kuninga lavastatud ?Jevgeni Onegin? (2003), kus laulsid Sibeliuse akadeemiast ja EMA laulueriala üliõpilaste seast konkursiga valitud noored solistid.
Nii nagu eestlased on tihti üle lahe tutvustanud eesti muusikakultuuri, on paljud tuntud soome solistid meie publikut rõõmustanud: Sauli Tiilikainen Cyrano ja Germont?ina, Jaakko Ryhänen Filippo ja Raimondona, Raimo Sirkiä Macduffina, Soile Isokoski Mimina, Jorma Hynninen Oneginina jpt. Mitmele Estonia lavastusele on aga lavakujunduse ja kostüümikavandid teinud soome kunstnik Anna Kontek.
Soome Rahvusooperi ühiskülaskäik Eestisse leidis viimati aset 1982. aastal, külakostiks Sallineni ooper ?Punane joon? ja Verdi ?Macbeth? ning balletitrupi esituses ?Kameeliadaam?.
Viimane suurem Eesti-Soome ühine muusikaline ettevõtmine oli sügisel 2004, mil soome solistid Kirsi Tiihonen, Juha Uusitalo, Esa Ruuttunen jt esitasid dirigent Hannu Lintu juhatusel Estonia kontserdisaalis soome helilooja Tauno Pylkkäneni läbimurdeooperi ?Mare ja ta poeg?.
2. IV jõudis see ühisprojekt Soome publiku ette. Estonia balletitrupp esines Soome Rahvusooperis Delibes?i ?Coppélia? etendusega 31. III ja 1. IV.
Selle aasta algusesse jäi aga üks õige magus üritus, kus soomlased Estonia tegemistes väga edukalt kaasa lõid. Nimelt võitis Soome Tavastia koolituskeskus rahvusooperi korraldatud tordivõistluse, mille tulemusena hakkab Balti Sepik tootma Estonia-nimelist torti ja kooki.
