Sellele tugineb ka tummine muuseumiõppe suund, mis toob kokku põhiosa külastajatest ning on ühtlasi väga vajalik ühiskonna sidususe hoidmisel, rahvusliku kasvatuse edendamisel, sageli ka kunstimeele arendamisel. Igal näitusel peab olema ka omanäoline kujundus. Vanast Raudteeklubi kultuurimajast kujunes uuel ajal omamoodi avangardne katselabor, kus oleme kultuuripärandi moodsa esitamise kaudu saanud aktualiseerida oma rahva rituaale ja kombeid, oskusi ja kogemust. Mõne moodsama nähtuse puhul on ERM saanud tunnustada loojaid ning mõne kaasaja loomingulise saavutuse julgelt tunnistada meie kultuuripärandi osaks, olgu see siis noor rahvuslik disain või dokumentaalfilmis jäädvustatud visuaalne kultuur. Protsess on kahepoolne: igale külastajale/osalejale on loodud ruum ja keskkond, paljud sisuloojad, sh museoloogid tegutsevad tarmukalt, et näituse kaudu esitatud materjal pakuks elamuse, emotsiooni, kultuurset vaheldust järjest kommertsialiseeruvale elukeskkonnale.
Iga festival on pidu, mis annab põhjust kultuuri säilimise üle uhkust tunda, ning iga konverents on keerulise teadusprobleemistiku arutamise kõrval ka mõistmine, milliseid väärtusi üks muuseum endas kannab. Uued infoesitusviisid võivad olla virtuaalsed, külastaja peibutamiseks saab kasutada mitmesuguseid tehnilisi lahendusi, rakendused võivad olla interaktiivsed, ent väljapandud esemed räägivad ikkagi samade inimeste eluloost, edastavad seiklusi kaugemast ajast kuni tulevikuni. Esile tasub kindlasti tõsta vahetuvate näituste sidustamist teiste kultuurisündmustega nii muuseumi, linna kui ka riigi tasandil. ERMi näitusemajas on aastas keskmiselt 15 näitust. Igal aastal on tähelepanu keskmes paar põhjalikumat teema- või esemenäitust, mille vähendatud variandid ringlevad seejärel rändnäitustena Eesti sõsarmuuseumides või välismaal.
Täiesti teadlikult on ERM rikastanud Tartu kunstipilti disaini ja tarbekunsti väljapanekutega, sageli aitavad installatiivsemad kujundusideed sügavamaid kultuurinähtusi atraktiivselt kirjeldada. Muuseum on ehe, ka moodne ehtekunst võib tugineda meie kõige sügavamatele kultuurijuurtele. Esemeid ja „kola” suudame ise eristada vaid siis, kui tunneme nende asjade tähendust ja käime oma ühist varandust regulaarselt vaatamas. Just vahetuvate näituste pinnal toimuv võidaks enim võimalustest, mida pakub tulevane uus hoone Raadil. Vahetuvate näituste uus logistika nõuab kuraatoritelt, teadlastelt, säilitajatelt-konservaatoritelt ja teistelt näitustega seotud töötajatelt veelgi enam kui praegune ekspositsioonipind. Uue hoone perspektiiv nõuab näituste osakonna koostöös teiste osakondade ja sidusrühmadega uut sisu ja kvaliteeti ning see saab ilmsiks senisest läbimõeldumas produktsioonis ja kujunduses, säilitustingimuste hoolikas tagamises, seostatuses kultuurikalendriga ning muuseumiõppe programmide eesmärgipärases loomises vahetuvate näituste juurde. Vahetuvate näituste strateegiline plaan näeb praegu ette, et tuleb maksimaalselt rakendada ideid, mis on ettevalmistuseks süsteemsetele ja läbitöötatud ekspositsioonidele ERMi uues majas.
Piiratud tööjõu- ja finantsvõimaluste tõttu tuleb eelistada mahukamaid väljapanekuid lühemaajalistele pisinäitustele. Ees ootavad viimased viis aastat avangardi, siis oleme ajas, mil ka ERMi uus maja oma uhkete näitusesaalidega on mõnda aega edukalt tegutsenud. Siis saame taas olla nostalgiliselt moodsad.