Enn Tõugu 20. V 1935 – 30. III 2020
30. märtsil 2020 lahkus igavikku Eesti arvutiteaduse alusepanija, Eesti teaduste akadeemia akadeemik ja Tallinna tehnikaülikooli emeriitprofessor Enn Tõugu.
Enn Tõugu sündis Tallinnas 20. mail 1935 tuntud juristi peresse ning elas pika ja mitmekesise elu, mida iseloomustab tema elulooraamatu pealkiri: „Elu nagu etendus: Siberi ja Kremli kaudu Rootsi kuningriiki“. 1941. aastal küüditati perekond Venemaale Kirovi oblastisse. Asumisel olles kaotas ta vanemad, sai peavarju lastekodus ning alustas oma kooliteed venekeelses külakoolis. Pärast kodumaale naasmist kasvas ta oma tädi perekonnas Tallinna külje all Haaberstis.
Asumisele saadetud pere liikmena olid tema valikud sageli piiratud. Tema suurus ilmneb juba sellest, kuidas ta on seda elujärku kirjeldanud. Ikka muheda huumoriga. Luues lausa linnalegendi, nagu oleks temast saanud arvutiteadlane eksituse tulemusena. Et tegelikult olevat ta tahtnud minna vanema venna eeskujul Westholmi gümnaasiumi, eksis aga uksega ja andis dokumendid Tallinna 20. keskkooli. Võimalik, et nimelt selle tõttu on temast saanud oma erialal peaaegu et eksimatuse etalon.
Käänuline tee arvutiteaduse lõiketerale algas õpingutest Tallinna polütehnilise instituudi mehaanika erialal. Oma töömeheteed alustas ta mehaanikainsenerina Tallinna ekskavaatoritehases. Seal tegeles ta lausa puhtusest läikiva arvutustehnika vastanditega: projekteeris mudapumba ning osales Eestile kuulsust toonud ja maaparanduses laialt kasutatud mitmekopalise ekskavaatori loomisel.
Enn Tõugu oli üks neist eesti noormeestest, kes 1950. aastate lõpul läkitati Moskvasse ja Leningradi arvutiasjandust õppima ning kellest said järgmise kümnendi algul selle valdkonna pioneerid kodumaal.
See eriala osutus õigeks ja ajastus samuti. Enn Tõugu kaudu tuli arvutiteadus Eestisse juba arvutite algaastatel. Midagi ei sündinud siis lihtsalt. Enne kui arvuti sai midagi kasulikku tegema panna, tuli see sageli endal valmis ehitada. Esimestel aastatel pärast Leningradist naasmist osales Enn Tõugu nn Pirita tee instituudis (Tallinna elektrotehnika teadusliku uurimise instituut) originaalse miniarvuti STEM projekteerimisel ja ehitamisel. Nomen est omen, arvati vanasti. Tollase arvuti nimi on praegu akronüümiks neljale teadusharule (sciences, technology, engineering, mathematics), millele rajavad targad riigid oma tulevikku.
Alustanud programmeerijana, keskendus Enn Tõugu 1970. ja 1980. aastatel süsteemprogrammeerimisele, deklaratiivsetele keeltele ja tehisintellektile selle sõna tollases tähenduses. Tema uurimistöö keskpunktiks oli teadmiste kirjeldamine arvutusmudelitena ning nende alusel algoritmide automaatne koostamine programmide struktuurse sünteesi all tuntud tehnikat kasutades.
Tema teadlaskarjäär oli kiire: tehnikateaduste kandidaadi kraadi sai ta 1965, tehnikadoktori kraadi 1973. NSV Liidu kõrgem atestatsiooni komisjon määras talle professori kutse 1978. aastal. Eesti teaduste akadeemia liikmeks valiti ta 1981, Academia Europaea liikmeks kaheksanda eesti teadlasena 2010.
Teadustöö kõrvalt teaduste akadeemia küberneetika instituudis alustas ta pedagoogiteed Tallinna tehnikaülikoolis ning jätkas kuningliku tehnoloogiaülikooli professorina Stockholmis 1992–2000 ja sel sajandil uuesti Eestis Estonian Business Schoolis ja NATO kollektiivse küberkaitse kompetentsikeskuses Tallinnas.
Kuigi mitmed tema teedrajavad tööd ilmusid algselt vene keeles, on ta hästi tuntud kõikjal maailmas. Tema töid arvutite tarkvara, tehisintellekti ja küberkaitse alal, kokku seitse teadusmonograafiat ja üle 200 teadusartikli, on ilmunud eesti, vene, inglise ja poola keeles. Tema teravast ja kiirest sulest on pärit ka kümned esseed ja populaarteaduslikud kirjutised.
Enn Tõugu peamiseks panuseks teadlaste ja inseneride kasvatamisel on tema juhendamisel kaitstud 21 kandidaadi- ja doktoritööd ning kümned magistritaseme lõputööd. Selle kaudu aitas ta Eestis luua tugevat arvutiteaduse koolkonda, mis omakorda sai aluseks tärganud IT-tööstusele. Tema ja tema õpilaste tegutsemisest said alguse Eestile kuulsust toonud tarkvaraarendus ja küberkaitse.
Juba iseseisvuseelses Eestis loodud tugev arvutiteaduse koolkonna pärand tegi hiljem võimalikuks eesti teadlaste kiire ümberorienteerumise. Enn Tõugu kaasabil valminud vundament on kaudselt ka infotehnoloogiaalaste idufirmade edu taga. Tema tegevus mõjutas kõiki mõnikümmend aastat tagasi hariduse saanud tarkvarainsenere ja arvutiteadlasi. Tema õpetus sisaldas peale väitekirja juhendamise ka teadlaseks ja inimeseks kasvatamise komponenti, eetilisi tõekspidamisi ja püsiväärtusi, mis moodsas küünarnukiõigusele ülesehitatud kultuuris alati ei taga edu, kuid ilma milleta akadeemiline kogukond ei püsi. Küllap ka seepärast oli ta omal alal maailma tippude hea sõber ja oodatud külaline. Tema isiklikud suhted kujunesid paljudele meie kaasmaalastele hoolauaks suure teaduse juurde.
Enn Tõugu tegevus ei piirdunud kaugeltki ainult teadusega. Teaduslik-tehniliste ühingute esindajana sai temast 1989–1991 NSV Liidu rahvasaadikute kongressi saadik. Moskvas liitus ta Eesti fraktsiooniga ning andis oma panuse taasiseseisvumisse. 1996. aastal kandideeris Enn Tõugu Eesti presidendi valimistel.
1965. a pälvis Enn Tõugu Eesti NSV riikliku preemia ja ühena vähestest Eesti teadlastest NSV Liidu riikliku preemia (1987). 1985. a autasustati teda ordeniga Austuse märk, 1995. a Eesti teaduste akadeemia medaliga ja 2001. a Valgetähe III klassi teenetemärgiga. 2017. aastal pälvis ta riigi teaduspreemia pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest, nn elutööpreemia.
Enn Tõugu oli kirglik avamerepurjetaja ning kuulus muuhulgas Moskva olümpiamängude Tallinna purjeregati kohtunike kogusse. Huvi maailmas toimuva ja eriti infotehnoloogia ning infoühiskonna arengu vastu oli tal ülitugev ega lakanud füüsilise tervise halvenemisel. Oma teadmisi ja kogemusi on ta aastakümnete vältel väärindanud rahulike ja mõnusate, sageli humoristlike ja vahel veidi sarkastiliste, kuid alati mõjusate sõnavõttude ja kirjutiste kaudu. Kui küsida, kuidas ta seda kõike jõudis, ütleks ta: „Tegelikult on inimesel millegi tegemiseks aega just nii palju, kui ta seda ise võtab.” Aeg ei ole küll kellegi oma, aga talle antud aega kasutas Enn Tõugu lausa eeskujulikult.
Mälestame oma õpetajat, silmapaistvat teadlast ja head kolleegi ning avaldame kaastunnet lähedastele.
Eesti teaduste akadeemia
Tallinna tehnikaülikool
Tarkvarateaduse instituut
Küberneetika instituut
