Pärast vabanemist asus Endel Ratas 1963. aastal tööle Tallinna Tervishoiuministeeriumi autobaasi, kus töötas algul lukksepana, hiljem remonditöökoja meistrina. Tema loomupärane tehniline andekus leidis igakülgset rakendust. Samas säilitas ta tiheda läbikäimise endiste vangilaagrikaaslastega. 1965. aastal üritas KGB süüdistada Ratast nõukogudevastase organisatsiooni loomises; 1975. aasta märtsis, seoses EDli ja ERRi süüasjaga otsiti läbi ta  kodu ja töökoht, ent uueks vangistamiseks ei leitud piisavalt tõendeid. Endel Ratta vastupanu osutamine kulmineerus 1970. aastate lõpul Eestis tärganud avalikus vastupanuliikumises osalemisega.

Endel Ratas oli üks neljast eestlasest, kes kirjutas alla Balti apellile, milles nõuti Molotovi-Ribbentropi pakti salaprotokollide avalikustamist, tühistamist ja tagajärgede likvideerimist, ning teistele avalikele protestikirjadele.

1983. aasta 24. detsembril tegi KGB talle ametliku hoiatuse nõukogudevastase tegevuse jätkamise eest.

Endel Ratas osales aktiivselt Eesti iseseisvuse taastamise eest peetud võitluses Molotovi-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupi ja Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei liikmena. Aastail 1990 – 1992 oli Eesti Kongressi liige. Pettununa iseseisvuse taastanud Eesti poliitilises elus, tõmbus ta 1990. aastate algul Aegviidu metsatallu, kuhu jäi kuni elupäevade lõpuni.

Endel Ratase lahkumisega kaotasime vankumatu vabadusvõitleja, kes ka kõige karmimatel okupatsiooniaastatel ei minetanud oma põhimõtteid ega kaotanud usku Eesti vabanemisse.

Sõbrad ja võitluskaaslased