Viimast aastakümnendit iseloomustab välissuhtluse võimaluste plahvatuslik kasv. Üksiküritajate osa kahaneb selles protsessis järjest, paljude rahvusvaheliste organisatsioonide materiaalne ja intellektuaalne abi on aga üha kaalukam.
Praeguseks võib tõdeda, et meie võimalused välissuhtluse valdkonnas pole kunagi olnud nii suured kui praegu. Uskumatult mõjub, et ka Euroopa Liidus (kus haridussüsteem on saanud pärast II maailmasõda segamatult areneda) on käimas samalaadsed protsessid. Areng on üllatavalt samasuunaline ? rõhutatakse jagatud akadeemilise kompetentsi osatähtsust, õppejõudude ja üliõpilaste vaba liikumist, rahvusvahelise tööjaotuse olulisust. Kõik nimetatu väärtustab Euroopa muusikakõrgharidust, milles ka Eestil ühenduse liikmena on võimalus kaasa rääkida Euroopa ühtse haridusruumi kujundamisel.
Võib öelda, et Eesti muusikud on alati võimalust mööda olnud valmis rahvusvaheliseks karjääriks, vaatamata muutuvale ajale ja tingimustele. Märksõna ?be prepared? iseloomustab neid protsesse vist kõige paremini.
Rahvusvahelistumine
Viimased aastad on toonud kaasa mõndagi uut terminoloogias. Mobiilsus, rahvusvahelistumine, mida see siis õieti tähendab? Mis määrab õppeasutuse rahvusvahelistumise taseme, kas on see välisüliõpilaste arv, külalisõppejõud, kontaktide arvukus jne?
Kõige olulisem on eelkõige rahvusvahelise õppekeskkonna kujundamine kohapeal, Eesti muusikaakadeemias. Nii välismaal õppivatel kui ka siinsetel noortel peaks olema võrdne võimalus omandada kõrgharidust rahvusvahelises õppekeskkonnas. See tähendab meie akadeemia lõikes rahvusvahelist üliõpilaskonda, välisõppejõude, rahvusvahelisi õppekavu ja ka muid ettevõtmisi.
Välissuhtluse võimalused ei ole suunatud ainult tippinterpreetidele, vaid kõigile. Muusikatudengil peab olema võimalus õppetöö käigus end määratleda mitte ainult Eesti, vaid kogu maailma muusikahariduse kontekstis. Kindlasti annab välisülikoolis õppimine üliõpilasele hindamatu kogemuse ja ka lisaväärtuse oma koha leidmisel avatud tööturul.
Koostööprogrammid
Ülikoolide välissuhtluse kujundamise ajalooline ja kultuuriline taustsüsteem erineb; muusikaakadeemia mudel on teistega võrreldes erinev. Läinud kümnend on olnud meile uute võimaluste ja kiirete arengute aeg. Üksikutest kontaktidest on välja kasvanud strateegiliselt kaalukad suurprojektid, koostöövormide paljusus on avardanud tunduvalt meie valikuvõimalusi, oleme muutunud rahvusvaheliselt tunnustatud koostööpartneriks. Välissuhtlusest on saanud õppetöö loomulik osa.
Lühidalt mõnedest Euroopa Liidu programmidest, kus EMA osaleb või on osalenud: abiprogrammi ?Tempus? raames 1994 ? 2001 valmistasime ette viis mitmeaastast projekti, mis toetasid õppeasutuse strukturaalset arengut. Neist kolmes olime projektijuhid. ?Tempus? jätkub ja sellest aastast on meie roll vastupidine EMA osaleb nüüd juba Euroopa Liidu liikmena, s.t abiandja poolel.
Koostööprogramm ?Socrates? on ette nähtud tudengite ja õppejõudude mobiilsuse suurendamiseks: tänaseks on muusikaakadeemial lepingud 37 Euroopa muusikakõrgkooliga. Sel aastal õpib ?Socrates? stipendiaadina välisülikoolides 30 meie üliõpilast. Meil õppivate Ei tudengite arv on küll väiksem, kuid selle tasakaalustavad tänavu alanud 8 hiina üliõpilase õpingud EMAs.
Õppejõudude vahetuses on kujunemas tasakaal: sel õppeaastal viib muusikaakadeemias meistrikursusi läbi 20 välisõppejõudu ja sama palju meie õppejõudude meistrikursusi toimub sel õppeaastal välismaal.
Finantseerimise aluseks on reegel, et Eesti üliõpilase ja õppejõu välismaal viibimise kulud katab EMA (suures osas ELi vahenditest) ja meile saabunud üliõpilase või õppejõu kulud tasub väljasaatev kõrgkool.
Sellest aastast osaleme kahes ?Culture 2000? programmi projektis: esimeses viiakse läbi uuringud Euroopa riikide muusikavaldkonna strukturaalse arengu osas; teine hõlmab noorte muusikute ja EMA õppejõudude osalemist orkestriprojektides, festivalidel, konkurssidel ja meistrikursustel.
Lisaks sellele toetavad üliõpilasi erinevad stipendiumiprogrammid nagu London Guildhall School of Music and Drama, Yamaha, Hansapanga jt omad.
Välissuhtlusel on oluline osa ka uute erialade avamisel ja struktuuride loomisel. Siinkohal mõni näide: elektronmuusika ja helire?ii (toetavad ?Tempus?, Jaapani valitsuse kultuuriabiprogramm); kultuurikorralduse magistriõpe (Unesco, ?Phare?, ?Leonardo?); jazz (USA Fulbright stipendiumiprogramm, ?Socrates?); rahvusvaheline ABAMi (Association of Baltic Music Academies) suvesemester Tallinnas augustis 2005 (?Socratese? projekt ?Crossing borders in interpretation of classical music and jazz?).
Kokkuvõttes võib öelda, et EMA osaleb Euroopa kõrgharidusruumis võrdväärse partnerina. ELi liikmena on meile avanenud uued võimalused koostööks nn kolmandate riikidega. Olulisem partner nende hulgast on meile Venemaa. Selles osas on Eestil Euroopa jaoks lausa unikaalne kogemus, mis hästi koordineerituna võiks olla tulemusrikas.
Milliseks kujuneb eesti muusika- ja teatrihariduse osa Euroopa haridusruumis, sõltub suures osas meist endist, sellest, kui initsiatiivikad, paindlikud ja sihikindlad oleme oma eesmärkide realiseerimisel. Meie kogemused aitavad meil teha parema valiku. Osakem siis seda ära kasutada.