Elon Musk – kas impeeriumi kirstunael?

10 minutit

31. mail pärast mitmeid viivitusi teoks saanud Dragon 2 esmalend on pälvinud tähelepanu eelkõige kui tehnoloogia­insenerinduse läbimurre. Nii rakett Falcon 9 kui Dragon 2 on mehitatud lendude reas (sh lennuohutuse mõttes) revolutsiooniline saavutus. Musk astus Jeff Bezose, Richard Bransoni jt üksnes USA miljardäride kõrvale, kes on kosmose­turismi igapäevaasjaks muutvate sõidukite ehitamisel jõudnud tehnoloogilise murrangu lävele. Seejuures on USA riiklik eesmärk kuu hõlvamine juba 2024. aastal – ja mitte vanas propagandistlikus võtmes, vaid praktiliselt, tööstuslikul otstarbel. Muskist on saanud aga Venemaa kosmoseagentuuri Roskosmos kirstunael. Venemaa välja­vaade ses vallas vähegi edukalt konkureerida on minetatud. Ka kõige optimistlikuma kava järgi suudab Venemaa mehitatud kuu­missiooniga alustada alles 2029. aastal!

Muski saavutus on teravdanud äratundmist, et Venemaa jääb tänapäevaste arengusuundade osas üha perifeersemaks. Nii võtabki Muski põhjustatud trauma seal üha uusi mõõtmeid. Rohkesti on kuulda olnud fantaasiarikastest vastulöökidest, isegi Venemaa suurim liftitootja andnud vastulöögi: nimelt kõlab nupule vajutamisel Gagarini häälega öeldult ajalooline „Pošli!“ („Läks!“). Roskosmose peamees Dmitri Rogozin on aga andnud teada, et uus Vene rakett Sarmat muudab USA radioaktiivseks tolmuks … Üldsõnaliseks jäänud vene kosmonaudid ja patriootidest insenerid püüavad Dragon 2 uuenduslikkust vähendada.

Murenevas vaesuvas riigis hoitakse meeleheitlikult kinni mõnest kujutlusest, mis kinnitaks, et deržaaval on ikkagi tulevikku. Isamaasõja mütoloogia kõrval on Gagarini täht muidugi tuhmumas, kuid kosmos jääb Venemaa vägevuspropaganda üheks peaareeniks. Kaks kolmandikku venemaalasi tahab uskuda, et ameeriklased kuul oli Hollywoodi lavastus. Pärast Dragon 2 starti 31. mail kõlab aga „Läks!“ siiski teises registris. Vähemalt Venemaa eliidis on Muski saavutused viinud patrioodid lausa karvupidi kokku. Traditsioonilise n-ö vene küsimuse „kes on süüdi?“ kõrval kuuleb üha nõudlikumalt esitatud pärimist „kuhu on Venemaa teel?“.

Süljekauss Musk

Eestis üsna kõrvalisena tajutud Muski pööraste ettevõtmiste (eelkõige muidugi nende ebaõnnestumiste!) naeruvääristamisest sai Venemaal omaette žanr. Põhjus on triviaalne. Ameerika on venemaalaste alateadvuse pärisosa, nii varjatud imetluse kui ka avaliku vihkamise objekt. Elon Musk näib kehastavat kõike seda, mida venemaalased nii väga igatsevad, kuid mis on Venemaal üha enam esindatud vastasmärgiliselt. Pean silmas vabadusi, algatuslikkust, töökust, kõrgtehnoloogilisust, optimismi jne. 31. mai läbimurdest sai selgushetk, mille vältimatust oli ju aimatud, ent seda enam järjekindlalt teadvusest tõrjutud.

Pildi alla: Elon Muski sõnul sai Dragon nime folkgrupi Peter, Paul ja Mary 1963. aasta laulu „Võludraakon Puff“ järgi. Pildil esinevad Peter, Paul ja Mary 1963. aasta augustis legendaarsel Washingtoni protestimarsil rassismi vastu ja töökohtade ning vabaduse eest.

Patrioodid pole Muski iseloomustamiseks leidnud muid epiteete kui „Ameerika kelm“, „aferist“, „jultunud õhumüüja“, „odav propagandist“ jne. Üldtuntuks on saanud Dmitri Rogozini mõnitav ähvardus, et kui USA kavatseb Krimmi okupeerimisele vastata sanktsioonidega, siis tuleb neil rahvusvahelisse kosmosejaama „lennata batuudiga“. Üksnes Muski plaanide ambitsioonikus ja USA mehitatud lendude sertifitseerimise karmus andsid armuaega ja lükkasid tõe tunni vähemalt kaheks aastaks edasi. Kui Musk kviteeris aga 31. mail Dragon 2 taevalaotusse tõusmist fraasiga „batuut lendab“, kadus 4. juunil mõnituse tekst Rogozini kodulehelt.

Venemaad kummitavate probleemide vaatenurgast Musk mitte ainult ei alandanud Venemaad, vaid taas tõstatus mastaapse korruptsiooni, riigi nöörimise, aga ka impeeriumi taastamisele pretendeeriva välispoliitika hind. Ukraina sõja tulemusena lagunes koostöö Roskosmose ühe keskse allettevõtja, Ukrainas baseeruva korporatsiooniga Južmaš. Muski läbimurre valdkonnas, mis on olnud Venemaa võimsuse mõõdu­puu, kõnelevad siiski eelkõige Putini režiimi läbikukkumisest. Pole ju Venemaal juba 20 aastat Marsi, Veenuse jt planeetide ning nn kaugkosmose uurimisel midagi ette näidata (üksikud katsed on lõppenud katastroofiga). Raketiehituse „uudistoote“, kaks kümnendit tagasi töösse antud Angara nime kandva kanderaketi eelmise kümnendi lõpul tehtud lennud kinnitasid, et ühe kilogrammi orbiidile toimetamine on sellega vähemalt 2-3 korda kallim kui Falconiga. USA kanderakettide uue põlvkonna metaanil töötavaid raketimootoreid Venemaal alles kavandatavat.

Tohutu mahajäämuse põhjus pole vaid oligarhilis-nepotistliku režiimi vaesumine. Venemaa kosmoseprogrammi avatud, s.o mittesõjalise osa eelarve jääb NASA rahastusele ligi kümme korda alla! Järjest isukamalt sööb uurimistöö­eraldisi militariseerimine. Nii allutati GPSi Vene analoog, mitmeotstarbeline Glonass 2018. aastal lõplikult sõjardeile. Isegi meteoroloogiateenistusele vajalikke andmeid peab Venemaa ostma nüüd näiteks Jaapanilt! Krimmi annekteerimise järel keelustas USA peaaegu kogu uue tehnoloogia tarnimise Venemaale. Muidugi teati seal väga hästi, et Venemaa satelliidiehituses (nii või teisiti kasutati läänest smugeldatud materjale) küündis USAst pärit elektroonika osakaal kohati juba 90 protsendini.

Venemaa tööstuse kunagisest käilakujust Roskosmosest on saanud veskikivi kaelas: kosmosetööstus on riigivaraste eldoraado. Vaikse Ookeani kaldale rajatud uue kosmodroomi Vostotšnõi ettevõtjatest ehitajate ainuüksi kohtus tõendatud vargused küünivad sadade miljonite dollariteni! Konsortsiumi Roskosmos võlad ületavad juba miljardi dollari piiri ja nendest vabanemise välja­vaade on olematu. Seejuures ületab Rogozini ja tema arvukate asetäitjate ametlikki töötasu u 400 000 dollarit aastas kahekordselt kümme korda suurema eelarvega NASA direktori Jim Bridenstine’i palga! Rogozini sissetulek on 120 korda suurem tema alluvuses töötava inseneri töötasust (400 dollarit kuus). Märkigem, et NASAsse palgatud inseneri keskmine kuutasu on 8500 dollarit! Küünilise palgapoliitika tulemused on hukatuslikud. Igal aastal USAsse kolivad tuhanded spetsialistid panustavad juba USA arengusse.

Roskosmose juhtimine läheb allamäge. Viimasel viieteistkümnel aastal on see olnud valdavalt erukindralite sinekuur. Kõnekas on, et selle peamehe ettevalmistus piirdub ajakirjaniku diplomiga (pankrotistunud parteikoolid moondusid ajakirjanike koolitajateks). Kuid Rogozinil on vankumatu patrioodi maine. 2000. aastal asutas ta Rodina nime võtnud partei ja sai tuntuks rassistlikus videoklipis „Teeme Moskva rämpsust puhtaks“ osalemisega. Samal ajal armastab Dmitri Olegi poeg kinnitada, et „N Liit oli võimas Stalini ajal“, s.t „enne kui etnilised vähemused partei endale allutasid“.

Süveneva nepotismi taustal on ettevõtja ja inseneri Elon Muski tegevus avatud ühiskonna ja tõhusa majanduse võimaluste n-ö puust ja punane näide. Erakapitalile rajatud ettevõte (loomulikult on ta ka arvukalt NASA grante võitnud) on teinud ajalugu. Lõuna-Aafrika päritolu insener ja IT-entusiast on suutnud vähem kui kümne aastaga(!) ja sisuliselt nullist alustades rajada Roskosmost kaugelt ületava ja kvaliteedilt Venemaale kättesaamatu tööstuse. Seejuures on SpaceXi palgal 7-8 korda vähem tööjõudu! Venemaa režiimikriitiline mõte ei jätagi rõhutamata, et Muski saavutuste nurgakiviks on korruptsiooni­vaba ettevõtlus, õiglane konkurents ja poliitilised vabadused.

Kosmosevoorimehe lõpp

Venemaa kui kosmonautika suurriigi viimaseks elujõuliseks ettevõtmiseks jäi („enne kui tuli Musk“) voorimeheks taandumine. Vananenud, aga sissetöötatud raketipargi dumpingulõhnaline turusisend toetas tellimusi. Pärast Space Shuttle’i 2011. aasta katastroofi otsustas NASA selle paikamise asemel panustada tulevikutehnoloogiasse. Hoobilt alustati koguni kolme uue põlvkonna kosmoseristleja ehk Dragon 2, Orioni ja CST-100 Starlineri ehitamist. Paraku võttis tehnoloogiline revolutsioon plaanitust rohkem aega. Ligi üheksa aastat polnud NASA-l võimalik rahvusvahelisse kosmose­jaama pääseda muul moel, kui Vene Sojuzi ja veolaeva Progress teenust ostes. Aastast 2016 sai aga peo lõpu algus. Elon Muski loomena masstootmisse läinud Falcon 9 oli venelaste raketist mitu korda tõhusam ning Falcon 9-5 (Full Thrust) surus Roskosmose vanaraua mainega ja ülimürgist kütust kasutava Protoni kosmoseturult välja.

Venemaa osa kosmose voorimehena vähenes enam kui kolmandikult vähem kui kümnendikuni. Muski loodud Dragon 1 nime all tuntud transpordilaev jättis Roskosmose Progressi juba neli aasta tagasi teenistusest ilma. Roskosmose saamata jäänud tulu hinnatakse vähemalt miljardile dollarile. Dragon 2 eduga lõpeb Venemaa kosmonautika ligi kokku kolme miljardi dollariga doteerimine NASA poolt. Dragon 2 võistlejana reklaamitud Föderatsiooni nime saanud laevukesest, mille vineermaketti tassiti aastaid ühelt näituselt teisele, pole alles enam nimegi. Orjoliks ristitud uus alus lubatakse valmis saada viie aastaga, aga tulevikust lohutuse otsijatel puudub usk. Nad teavad hästi, et süvenev tehnoloogiline mahajäämus ei lubagi Venemaal lähiaegadel midagi tõeliselt ajakohast luua.

Kosmose Nord Stream 2 kõrbemine

Muski traumal on karmimgi taust. Nimelt õnnestus Rogozini Roskosmosel haardesse saada 2015. aastal suurfirmade Airbus, Coca-Cola jt algatatud Onewebi nime kandnud globaalse kommunikatsioonivõrgu loomine. Venemaa satelliidivõrgu Gonets valdajate ja Sfera kavandajate, s.t GRU (sõjaväeluure) osaluse kasv selles 51 protsendini oli sealpool ookeani tõsine äratuskell. Juba aastail 2020–2022 ligi 600 satelliidist koosneva võrgu mõjusus oleks võrreldav poliitilise rolliga, mis loodeti saada Venemaa gaasijuhtme Severnõi Patok 2 toel. Lisaboonus olnuks lääne firmade hiigeltellimus – u kolm miljardit dollarit 25 Sojuzi tüüpi kanderaketi tootmiseks! Märtsis 2020 kuulutas juba sadakond satelliiti orbiidile toimetanud Oneweb välja pankroti … . Mitmete, ütleme hämarate asjaolude kõrval (Rogozini vaate kohaselt sekkusid USA õhujõud) oli peamine ikkagi Elon Muski töövõit võistleva globaalse kommunikatsioonivõrgustiku Starlink loomisega. Mitmeid tuhandeid minisatelliite toota kavandava ja neid ka hoogsalt Falconiga maalähedasele orbiidile saatva Muski ettevõtmisega konkureerimise lootus kadus peagi. Poliitiliselt kavandatud strateegia läbikukkumise kõrval on Roskosmose päästmise väljavaadet pakkunud projekti kahjud üüratud (räägitakse miljardist). Elon Musk seevastu on ligi 20 miljardi dollari ärist pumbatava kasumiga juba rahastamas Marsi lennu projekte.

Nii et nägemist, rahvusvaheline kosmosejaam?

USA ja Venemaa koostööd n-ö vee peal hoidnud rahvusvaheline kosmosejaam on kulukas ettevõtmine. Selle ülalpidamiskulud – aastas viis-kuus miljardit dollarit! – on üüratu raha. Lõviosa sellest kannab NASA. USA rahastatud on elu­tegevust (nagu energiavarustus), kindlustavate moodulite töö. Venelaste panus jääb ühe ja pooleteise miljardi dollari vahale. Üle kolmandiku sellest summast (500–600 miljonit dollarit) saadi kokku USA astronautide piletirahast. Dragon 2 stardi järel on Venemaa väljavaade oma osaluseks dollareid leida kahanenud. Venelaste ühekorra iidamast ja aadamast Progressi laevuke (põleb atmosfääris ära) ei luba väheseidki uurimistöö tulemusi Maale tagasi toimetada.

Jaama järjest vähenev n-ö Venemaa segmendi täiendamine ligi 20tonnise mooduliga Nauka on lükkunud juba tosin(!) aastat. Vanarauana on selle saatus nähtavasti jäädagi Maale. Teadusaparatuuri nappuse tõttu kannatavaid Venemaa kosmonaute on kodumaalgi juba nimetatud kosmoseturistideks. Venemaa seisab tõsise valiku ees. Kosmonautide jaamas hoidmist jätkates oleks mõistuspärane (kui raha lugeda), et Venemaa/Rogozin võtab sisse koha Dragon 2 piletijärjekorras! Venelased on pakkunud vahetust: Dragon 2 pilet kaks korda kallima Sojuzi pileti vastu! On enam kui kahtlane, et Musk on valmis venelasi oma „batuudile“ lubama n-ö sõbrahinnaga.

Enamik vähegi mõistuspäraselt arutlevaid venegi asjatundjaid ei kahtle, et Muski saavutused on murdepunkt. Venemaa kosmosetööstuse, nagu insenerid on tõdenud, on halvanud tehnoloogiline vaakum. Roskosmose osakaal/tähtsus kosmoseturul (satelliidiehitus, rakettide tootmine jne kogumahuga u 300 miljardit dollarit) näitab kahanemist niigi paarist protsendist juba olematuks. Elon Muski visionaarsuse viljad on lihtsalt üks lisatõend eraalgatuse kaasamise võtmelise rolli kohta nüüd juba kosmose hõlvamisel rajaneva tulevikutööstuse arengus. Mitmed Vene teadlased on 31. mai stardi tähenduse võtnud kokku järgmiselt: „USA ei võitnud võidujooksu üksnes kosmoses, vaid on võitnud võistluse ajude ja raha pärast, mis hakkavad nüüd arendama selle riigi majandust.“

Jaga

Samal teemal

Jaga
Sirp