Arhitektuuri sihtkapitalist küsivad neli korda aastas regulaarselt toetusi arhitektid, sise- ja maastikuarhitektid, muinsuskaitsjad, urbanistid, planeerijad ja disainerid; visionäärid, uurijad ja praktikud. Toetuste eest kureeritakse ja korraldatakse näitusi, käiakse erialastel seminaridel-konverentsidel või antakse välja trükiseid. Nii lai valdkondade ampluaa aga „Ela ja sära“ aastaste stipendiumide väljajagamisel silma ei paista, pelgalt toetuse saajate põhjal võib oletada, et kõrgvormis loojad on arhitektuurivaldkonnas vaid disainerid, arhitektid ja arhitektuuriuurijad. Kuid süüdlast saab siinkohal otsida vaid eri arhitektuurivaldkondade esindajate endi seast, kes ise „Ela ja sära“ stipendiumi ei taotlegi. Kes teab, kas põhjus on selles, et stipendiumiprogrammist pole kuuldud või ei peeta ise ennast enesekriitiliselt säravaks loojaks. Ega arhitektuuri sihtkapital ka laiemas plaanis taotlejate rohkusega silma paista. On aastaid, näiteks 2007 ja 2011, mil erialasele pühendumisele küsis riigi toetust vaid neli inimest. Majanduse esimesse tõusuaastasse, aastasse 2006, tegelikult perioodi, mis arhitektide lauad olid töö all lookas, jääb ka stipendiumitaotluste rekordarv – 15. Majanduskriisi ajal, mil tööd nii palju ei olnud, näiteks 2011. aastal, tõusis taotluste arv veel napilt üle kümne (11 taotlust), kuid sealt edasi on ühe vooru kohta esitatud järjepidevalt alla kümne taotluse, keskmiselt 7,2 taotlust aastas perioodil 2006–2015. Ka stipendiumisumma suurendamine 2011. aastal 11 511 eurolt 15 600 euro peale ei ole taotlejate hulka suurendanud, pigem vastupidi.
Linnalegendina sosistatakse, et „Ela ja sära“ programm kutsuti 2000. aastal ellu, et leida võimalus Jaan Tättet tema loomingus toetada (Jaan Tätte koos seitsme teise lugupeetud kultuuriloojaga selle stipendiumi sel aastal ka sai). Arhitektuuri sihtkapital liitus programmiga alles 2003. aastal, mil esimene stipendium määrati Margit Mutsole. Kokku on arhitektuuri sihtkapital toetanud kuutteist inimest – kuut naist ja kümmet meest. Loometegevuseks on toetust saanud need, kes on pidevalt erialaringkonnas esil (peale Mutso ka Tõnu Laigu, Villem Tomiste või Maarja Kask), kuid on ka neid, kelle loomingu nimetamisega esiti veidi hätta võib jääda, näiteks Sixten Heidmets. Igal juhul määrab stipendiumi saamise veidi ka taotluse sõnastamisoskus ning see, mil määral suudetakse sihtkapitali nõukogu oma säravas vormisolekus ja tulevikuplaanides veenda, sest loorberitel puhkamine ja juhtme seinast tõmbamine pole piisav argument.
Kui võrrelda arhitektuurielus toimunut stipendiaatide nimekirjaga, siis ilmnevad mõningad seosed küll. 2008. aastal pälvis „Era ja sära“ stipendiumi Rene Valner, kes sel ajal ja sealt mõned aastad edasi seisis väga kindlameelselt ja südikalt põhumajade ja ökoloogilise ehitamise eest. Tol ajal oli see teema laiemale üldsusele veel tundmatu ning oma kirjutiste, ülesastumiste ja ettekannetega jõudis Valner üllatavalt suure publikuni. Praeguseks on roheline mõtteviis ja säästlik ehitamine leidnud laiema kõlapinna, põhumaja ei ole enam uudis ning Rene Valner tegeleb arhitektuurivaldkonna tähelepanu alt väljaspool hoopiski loodusmatkade korraldamisega.
Kui arhitektuurivaldkonnas on viimasel ajal palju räägitud konstruktiivse kriitika, teadliku kriitiku ning asjatundlike kirjutiste puudumisest ning vajadusest arhitektuurist kirjutajaid eraldi stipendiumiga esile tõsta, selleks et kirjutajate ja artiklite hulka suurendada, siis „Ela ja sära“ programmis on sõnaline looming olnud üsnagi võrdsel pulgal ruumiloominguga. 2006. aastal määrati stipendium kunstiteadlasele, keskkonnaesteetikat, ruumi ja kohta mõtestavale Kaia Leharile, 2015. aastal arhitektuuriteadlasele Ingrid Ruudile, arhitektuuri valupunkte on laiema avalikkuse ees lahanud nii Ülar Mark (stipendium 2008. aastal), Margit Mutso kui Inga Raukas (stipendium 2005. aastal).
Kuigi näib, et kitsa arhitektuurivaldkonna sees hinnatakse kõrgelt nii kirjutamist, õpetamist, praktilist ruumiloomet, visioonide loomist kui ka ühiskondlikku tegevust, oodatakse ka teiste valdkondade esindajatelt suuremat huvi ja julgust stipendiumikonkursil osaleda.