Sorava kriitiku ja kommentaatorina tabab Anders Härm oma kirjatöödes alati naelapea pihta. Tema arvamusartiklid demüstifitseerivad laia leviga meediakanalites ainsana justkui vaidlustamisele mitte kuuluvaid nähtusi nagu võõrandunud tippsport („Stockhausen,  Majdič ja uriin” Eesti Ekspressis), kommertsialiseerunud populaarkultuur („Tätte: väikekodanluse diskreetne võlu” Eesti Päevalehes), loomemajandus kui kultuuri kapitaliseerimine ja selle paljususe piiramine („Kui kultuurist saab ripats” EPLis). Vastupidiselt laialt levinud kekutamisele kriitilise teooriaga kasutab ta oma artiklites teooriat tavaloogika ümbermõtestamiseks ja ideoloogilise mõtlemise nähtavaletoomiseks. Anders Härm on oluline  tasakaalustav jõud domineeriva meedia rahvuskesksusele ja loomulikustatud parempoolsusele.   

EKÜ aastapreemia antakse professionaalselt tähelepanuväärsete saavutuste eest kunstiteaduse ja -kriitika vallas (monograafia, publikatsioon, artiklite sari, telesaade, näituse  korraldamine jm).