Ekspeditsiooni peamiseks uurimispiirkonnaks oli Komi Vabariigis Ižma rajoonis asuvad ižmakomi külad, lisaks külastati ka Ust-Tsilma rajooni vene vanausuliste kogukondi.

Näituse sisuks on etnograafilised joonistused ning kohalikku olustikku kujutavad fotod, samuti on välja pandud Komimaast inspireeritud üliõpilaste omalooming. Ühtlasi saab vaadata lühifilme kohalikest inimestest ning eluolust. Lisaks astub näitusel retrospektiivse fotoseeriaga üles Jaan Klõšeiko, kes külastas sama piirkonda 1967. aastal.

Komimaa põhjaosas Petšora jõe keskjooksul elavad ižmakomid on komide kõige põhjapoolsem rühm, kes erinevalt teistest komidest kasvatavad saamide ja neenetsite kombel põhjapõtru. Rahvusrühma arvukuseks oli 2002. aasta rahvaloenduse andmetel ligi 16 000 inimest (komide üldarv u. 400 000 in.). Tänu tugevale regionaalsele identiteedile ja rahvusteadvusele on ižmakomide elulaadis säilinud mitmeid arhailisi traditsioone, samuti on nad olnud Põhjala rahvaste seas ühed innovaatilisemad ning ärksamad. Rahvakillu traditsioonilise eluviisi säilimist ähvardab aga jätkuv maavarade ammutamine ning keskkonna saastatus, lisaks üha süvenev assimilatsiooniprotsess.

Eesti Kunstiakadeemia soome-ugri uurimisprogrammi algatas professor Kaljo Põllu 1978. aastal. Käesolev reis oli juba arvult 32. Ekspeditsioonide eesmärgiks on uurida ja fikseerida sugulasrahvaste traditsioonilist elulaadi ja pärandkultuuri, samuti on suur rõhk nii materiaalses kultuuris kui ka olmeelus toimunud muutustel laiemalt. Tänavusest uurimisreisist võttis osa 10 EKA üliõpilast ja töötajat, lisaks osales töös üks TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia õppejõud ning üks Helsingi Ülikooli üliõpilane.

Ekspeditsiooni toetas rahaliselt Hõimurahvaste Programm, Eesti Kultuurkapital ja Eesti Üliõpilaste Toetusfond USA-s.

Näitus jääb avatuks kuni 23. oktoobrini