eile
nägin
yht väikest maad
lepalehe ja lähedase kinnistähe vaatepunktist
tolm läks silma
kruusa- või linnuteel
otsides kohta päikese all
kohta kuhu panna pea
kus kontrollida rehvide rõhku
kruusa ja kive lendas
kartul õitses tähesäras
plastmasstopsikus lõhnas hullutavalt cappuccino
Tallinna ja Taheva vahel
pole võimalik eksida
higihais hoiab õigel teel
vaos nagu surema määratud mugula
(ilu ei saa patta panna
igatsus ei kyta sauna)
ilus on maa
mille rypes valvavad vaglad
(miks ep ma otsisin võõralta ilu,
võõralta varju, tuge ja nõu?)
kahe veeuputuse vahel
mõni aeg enne päikese plahvatamist
selles inkarnatsioonis
pingul piiride vahel
inimeste seas
homme
näe
Aare Pilv
VÄLJAL KIVIVÕSA AUNASID
Eilsuse taskud täis liga ja pori,
kõrvad seest tahmased,
tusk rüseleb,
parajasti nimmekohas,
pea kaldub ja murdub kaelalt,
veereb tänavat pidi alla,
püüan ta kinni, mind on
naljakas vaadata, seisatan,
sõrmed külmetavad, käsi ka
tasku ei saa pista, seal on pori,
jalutu kerjus vedeleb märjal
kõnniteel (selle nimi on isamaa),
õhul on lõbus olla,
ja mis siis. Mis siis.
Ja siis. Tuleb leida
optimaalne sõnastus:
Aias sadas sada saia.
Jüri Talvet
EILE EI NÄINUD MA EESTIMAAD
Karude karju hulkuvaid hunte
hiilimas varju pildumas lante
rebase reine mekkimas veine
sigu ja lambaid sääski ja parme
irevil hambaid vermeid ja arme
sülge ja sappi nuhke ja muhke
mõndagi patravat papagoid
puuki ja kaani vakla ja koid
Seda ma nägin
Eile ei näinud ma Eestimaad!
Ila ja pila sitta ja solki
möga ja löga rikkurinolki
vada ja pada sülge ja sappi
ilku ja malku tõuku ja täid
Seda ma nägin
Kuid nägin ka muud:
üks tüdruk seal poisile
andis suud Neil hing oli hell
Nad olid truud
Eile nägin ma
Eestimaad
Mihkel Kaevats
me võime minna sinna
kuhu ei pääse ükski puu
Arktikasse Sahaarasse
või merre
ja me võime ju ka ronida
puu otsa
kuid kas säherdune läbematus
liikumise võime
lahkumise võimalus
annab ka meile selle selge pilgu
mille heidab vana pärn
sammaldunud rookatustega
vabadikumajadele
või hoolitsetud must mänd ülalt
Palatinuse mäelt
Circus Maximusel kanepit suitsetavatele
ja trummi taguvatele seltskondadele
(võiduajamise
vägevaim areen
on kasvanud rohtu
sõpruse taimelavaks)
me võime olla ja näha
kõike kuni silmad kipitavad vidukil
ja nägemise peenmehaanika
juba valib mida vaadata ja ära tunda
sest miski sisemuses
enamasti
ju ei taha näha
kui Viru tänaval saavad purjus soomlased
tänavapättide käest peksa
ise nad on süüdi
tulevad siia meile lärmama
mida mina saakski teha
silmad vaatavad nende eesliikujate selgasid
kes kaarduva voona liiguvad
üles Vanaturu poole
või Uueturu kõrvale
Amigosse nina nokkima
litse lantima
voolatakse laiali
ei näe ei kuule ei mäleta
seal laiali (Laial tänaval näiteks) kuskil
ostab raha kui seda on
joogid söögid hea äraolemise
ja hing on uute trenditossudega rahul
seal laiali sõlmitakse intiimsuhteid
mille ainukene jaatus on ei üksindusele
ja ehk teatav elevus
proovida ära üks uus inimene
kivist linade vahel hommikud on hirmsad
jah muidugi
julgust ja armastust ei kingita igapäev
ega ei saagi
ajapikku saavad seadusteks
kõik pisiasjad mida keegi näha ei taha
kui nende vastu eksid
oled ise süüdi
mittenormikohane
siis politseijaoskonnas
küsitakse jahedal öötunnil
kurnatud ja tülpinud poisi käest
mis sa naerad
ma ei naera
kas sa nutad siis
küll sa nutad
see silm ei näe
külmi numbreid ajalehes
kui palju meist on kukkunud lootusetusse
aeglasse hääbumisse
süstla otsast või kummi ostmata jätmisest
ise nad on süüdi
topivad oma tilli igale poole
aga silm näeb ajalehes
et mingid peded tahvad
lapsi kasvatada
siis küll
nimeta kaaslaste seltsis
lööks kõik need peded mättasse
las lapsed kasvavad parem lastekodus
ja siis seesama silm jälle ei näe
kuidas lastekodulapsed veavad
Nõmme turul poolikuid seakehi
kuni liimiraha koos
silm ei näe neid metsas
kilekott teises käes
need on nemad
meie ju elame mujal
teises maailmas
ühel ja esimesel Eestimaal
mida alles nüüdsama
oma silmaga nägin
Kivisildnik
Eile nägin ma eestimaad
1
Eile nägin ma eestimaad
Õhtu jõuab
Ja päev veereb
Aga kuhu jäi viimne reliikvia
Eile nägin ma eestimaad
Eile nägin ma eestimaad
Ükskord jah
Prahvatab vimm nojah
Mis kogunend salaja jaa
Eile nägin ma eestimaad
Eile nägin ma eestimaad
Põgene vaba laps
See on ainus võimalus
Põgene vaba laps
Eile nägin ma eestimaad
2
Eile nägin ma eestimaad
Milliseid lahinguid siin ka ei lööda
Ikka manitsed mind – mine mööda
Kõik mu ihad ja armud on põrm
Eile nägin ma eestimaad
Eile nägin ma eestimaad
Iial ei võida sind ükski sõdur
Kuigi su ihu on vermeis ja põdur
Ning su vabadus jumalaist neet
Eile nägin ma eestimaad
Eile nägin ma eestimaad
Usklik sind nähes kõik uksed suleb
Aga su juurde kui koju tuleb
Igatsev ketser ja uhke askeet
Eile nägin ma eestimaad
6
Eile nägin ma eestimaad
Ema viib lasteaiast
Väikese tütre koju
Tee peal ostavad küpsist
Eile nägin ma eestimaad
Eile nägin ma eestimaad
Kohvikulaual on suhkruterad
Tehasevärava ees
Mees küsib teiselt suitsule tuld
Eile nägin ma eestimaad
Eile nägin ma eestimaad
Kui inimene sureb
Kõik jääb endiseks
See ei saagi teisiti olla
Eile nägin ma eestimaad
7
Eile nägin ma eestimaad
See oli noorukiea aken täis verepiisku
Ärkasid haavapuude read terasjõgede kaldal
Avanes tähistaeva kohutav rõup
Eile nägin ma eestimaad
Eile nägin ma eestimaad
Pudenemas pilveneitside
Kaenlaaluseist ja häbemeist
Leebe ammuihaldet talvena
Eile nägin ma eestimaad
Eile nägin ma eestimaad
Muidu kui mängides unustuse tähtedega
Mujal kui medali tagakülje jääliustikul
Muidu kui varjusurmas
Eile nägin ma eestimaad
8
Eile nägin ma eestimaad
Üks kiirgus on lakanud
Tee viib läbi hilise aja
Kus õhtu on hakanud
Eile nägin ma eestimaad
Eile nägin ma eestimaad
See õhk see kellade kaja
See kõlas kui viimane kord
All hiilgava taevaraja
Eile nägin ma eestimaad
Eile nägin ma eestimaad
Sa oled korraga orb
Kõik möödub – jõgi ja maja
Ja murdunud ladvaga mänd
Eile nägin ma eestimaad
Jürgen Rooste
eile nägin ma
und
unes olin ma vampiiritapja
vampiir – ta nägi välja nagu
friedrich wilhelm murnau nosferatu –
kandideeris kohalikel valimistel
tühjad kanalid öös
vilkusid ja sahisesid ta reklaame
noh
küsis ta
kuidas on kas meeldib
suskasin terava teibaga
teadagi mis
eile nägin ma
muusikavideot
ilus lokkidega eesti mees laulis
ilusaid sõnu
nagu oleks talle kunagi lapsepõlves
labidaga kõvasti pähe löödud
tuhanded vabariigi lapsed
tellisid ta hääle
oma telefonile
igal pool hakkas laulma vaid tema
ma nutsin kaubanduskeskuse taga
pargis
õieti selles parklas
mis kunagi oli olnud park
eile nägin ma ka
armastatud telesaadet
kus lihtsad inimesed võisid
asjadest arvata
inimesed arvasid et
laulupidudel võiks
raffalikumaid laule laulda
nagu tolles teises armastatud saates
et saaks kaasa laulda
üks daam oli väga ärritatud
et riik kulutab kultuurile
nii palju raha
miks ei ole näiteks temal
võimalust minna
mingisse müüjannade või maaklerite kapitali
ja sealt stipendiumi taotleda
tema joob sama moodi õlut
ja teeb suitsu
kas ta on sellepärast halvem
et tema ropendamist luuleveergudel
ei avaldata
üldiselt arvasid kõik
et kirjanikud – eriti poeedid
on ahned ja ülbed
keegi neid ei loe – sest nad
ei kirjuta oma südameverega – ja
selle eest tahavad nad veel raha
teiste korralike inimeste arvelt
selle tõestuseks loeti ette katkeid
uuemast eesti luulest
mul oli teleka ees häbi
arvati veel paljudest asjadest
eesti ongi arvamuste maa
eile nägin ma
igasuguseid imevigureid
nägin muuseas ka eestimaad
ta oli reality show
ühel kõrge reitinguga kanalil
kus uudiste asemel loeti horoskoopi
ja tal läks hästi
uskuge mind inimesed
tal läheb veel hästi