Keskajal oli linna arengu eestvedajaks raad, kollegiaalne võimu-, valitsus-, esindus- ja kohtuorgan, linna planeerimine ja ehitamine oli aga ehitusmeistrite asi. Linnaehitus on läbi aegade olnud valitsejate ja ehitusmeistrite ühine looming, otsingute jada, millega käis kaasas ühiskonnakorralduse muutumine, pidev rõhkude ümberasetamine hoonestusviisis, linnakujunduses, elustiilis. Linn on olnud ja on arenev elusorganism, linnakodaniku elu-, töö- ja puhkekoht. Tänapäeval korraldab linna elu kohalik omavalitsus.
Linnavolikogu ainupädevusse kuulub muu hulgas linna arengukava vastuvõtmine ja muutmine, linna ehitusmääruse kinnitamine, linna arengu aluseks oleva üldplaneeringu algatamine ja kehtestamine ning detailplaneeringute kehtestamine. Linnavalitsus, mille koosseisus peaks igas linnas töötama ka linna peaarhitekt, teostab linnas täidesaatvat võimu. Peaarhitekti ja tema juhitava ameti ülesanne on üldplaneeringu, teemaplaneeringu, ehitusmääruse ja detailplaneeringu koostamise korraldamine, üldplaneeringute lähteülesannete koostamine ning üldplaneeringute kooskõlastamine, üldplaneeringu ja detailplaneeringu koostamise käigus tekkivate planeeringuvaidluste lahendamine, projekteerimistingimuste koostamine ja väljastamine, ehitiste arhitektuursete ja arhitektuur-ehituslike tingimuste koostamine, ehitusloa ja kirjaliku nõusoleku menetlemine ja väljastamine, ehitustööde registreerimine, registreeritud ehitustööde kontrollimine, ehitise kasutusloa menetlemine ja väljastamine, ehitusjärelevalve teostamine ja paljude muude ülesannete täitmine.
Ei ole kahtlust, et linnapeal ja linna peaarhitektil on linna ruumilise kujunemise ja arengu korraldamisel juhtiv roll. Kui palju teavad linna peaarhitekti tegemistest büroodes töötavad kolleegid või linnakodanikud? Kas linnavolinikul, linnapeal ja linnakodanikul ning nende külalistel on käepärast võtta korralik ülevaade oma linna kujunemisloost, meestest, kes sajanditepikkuse ajalooga linna ehitamisele eri aegadel on kaasa aidanud? Suurematel linnadel ehk ongi midagi pakkuda, kuid süsteemne ülevaade Eesti linnade arengust, linnapea ja peaarhitekti osatähtsusest linnaehituses, puudub enamuses linnades.
Maailma kultuuripärandi hulka kuuluvate Eesti linnade linnaehitusliku kujunemise ja arhitektuuri süsteemikindel uurimine ning kirjeldamine on olnud ja on töömahukas ning aeganõudev ettevõtmine. Ja ega meil olegi kuigi palju neid, kes on ligemale tuhandeaastase Eesti linnaehituse ajalugu uurinud. Ehitusmeistrite ning linnapeade osatähtsuse uurimine linna ruumilisel kujunemisel ja arenemisel linna tekkest tänapäevani välja on jäänud sootuks tagasihoidlikuks. Kuid nad kõik on väärt seda, et nende juhtimisel läbi aegade korraldatud linnaehitus leiaks kajastuse Eesti kultuuriloos.
Ettevalmistustööde läbiviimisel sellesisulise almanahhi koostamiseks ja väljaandmiseks saavad hea tahtmise korral kaasa aidata kõik Eestis tegutsevad ning tegutsenud linnade peaarhitektid, kelle esmaseks tööks võiks olla oma eelkäijate nimekirjade (Tartus näiteks on see olemas) koostamine. Praegu tegutsevad linnapead ja vallavanemad võiksid hoolitseda selle eest, et saaks koostatud lühiülevaade juhitava linna ajaloost ning oma eelkäijate nimekirjad (Tallinnas ja Pärnus olemas). Siit saaks juba süvitsi edasi minna. Arhiiviandmete (hoonestusprojektid, generaalplaanid, üld- ja detailplaneeringud, ehitiste vastuvõtuaktid jpm) alusel saab luua tervikpildi 47 linna arengu kohta ühe või teise linnapea ning peaarhitekti juhtimisel tänapäevani välja. See on suur, ent kultuurilooliselt vajalik töö, millele peaksid oma õla alla panema kõik linnapead, vallasiseste linnade vallavanemad, linnauurijad, arhitektuuriajaloolased ja rahastajad. Kavatsetav ettevõtmine pakub kindlasti huvi ka Eesti Linnade Liidule, maavanematele, kultuuriministeeriumile, keskkonnaministeeriumile, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile, regionaalministrile, arhitektuurimuuseumile ja ka linnaehitusega seotud ettevõtjatele. Läinud aasta 16. detsembril moodustasid Rakvere linnavalitsuses kohtunud linnaarhitektid ettevalmistustööde jätkamiseks korraldustoimkonna. Ilmselt on almanahhi, kaugemas tulevikus ka teiste trükiste koostamiseks ja väljaandmiseks vaja luua juriidiline isik ehk sihtasutus.
Almanahhi koostamisest huvitatud institutsioonid, linnapead, peaarhitektid, arhitektuuriajaloolased ja teised huvitatud isikud võivad endast märku anda aga Eesti Arhitektide Liitu (www.arhliit.ee).