Tänavu suvel toimunud institutsionaalsete uurimistoetuste taotluste hindamisel järgis Eesti Teadusagentuur punktuaalselt eelnimetatud regulatsioonides kehtestatud korda. Rõhutan, et kõiki hindamisnõukogu liikmetega seotud nelja taotlust hindas ning nende taotluste rahastamise ettepaneku üle otsustas selleks eraldi Teadusagentuuri moodustatud sõltumatu ekspertkomisjon, seda ei teinud hindamisnõukogu. Seega ei saanud hindamisnõukogu liikmed ega aseesimees teha ühtegi otsust või toimingut, mis oleks nende endi või perekonnaliikmete taotluste hindamist ja rahastamisotsust mingilgi määral mõjutanud. Vastavat protseduuri on kirjeldatud ka ETAg’i teadlaskonnale saadetud märgukirjas.

Seega on Ragne Kõutsi süüdistused hindamisnõukogu ja tema aseesimehe korruptiivse tegevuse osas alusetud ning sügavalt ebaeetilised. Lisaks on ajaleht Sirp Ragne Kõutsi artikli avaldamisega eksinud Eesti ajakirjanduseetika koodeksis sätestatud põhimõtete vastu, mille kohaselt „Kui kellegi kohta avaldatakse tõsiseid süüdistusi, tuleks talle võimaluse korral pakkuda kommentaari võimalust samas numbris või saates” (5.1). Kahjuks ei küsinud ajaleht Sirp ei Eesti Teadusagentuurilt ega ka otseselt tõsise süüdistuse alla langenud hindamisnõukogu aseesimehelt Anu Realolt Ragne Kõutsi väidete kohta kommentaari ega pakkunud võimalust süüdistusi sisaldava artikliga samal ajal selgitusi avaldada.

On erakordselt kahetsusväärne, et Tartu Ülikooli meediauuringute lektori Ragne Kõutsi artikkel, milles kutsutakse teadlaskonda eetikadebatile, on põhjustanud sedavõrd tõsise ajakirjandusliku eetika konflikti.

Loodan väga, et Sirp mitte ainult käesolevat kommentaari ei avalda, vaid ajakirjanduseetikast lugupidava ajalehena ka Anu Realo ja Eesti Teadusagentuuri hindamisnõukogu ees avalikult vabandab.