Eestlaste ehted 18.–20. sajandi gravüüridel, ringkäik Anne Unteraga näitusel „Eesti ehted läbi aastatuhandete“.
Neljapäeval, 24. jaanuaril kell 17.00 tutvustab Adamson-Ericu muuseumis kunstiteadlane ja Eesti Kunstimuuseumi graafikakogu juhataja Anne Untera näitusel „Eesti ehted läbi aastatuhandete“ 18.–20. sajandi gravüüre, millel on kujutatud ehteis eesti naisi ja tüdrukuid.

Vanimad, 18. sajandist pärit kostüümipildid, millelt eestlasi leida võib, lähtuvad A. W. Hupeli ja J. G Georgi rahvateaduslikest kirjeldustest ja neil kujutatud inimene üksnes demonstreerib eksootilisi rõivaid ning ehteid. Suure sammu lähemale eestlaste tõepärasemale kujutamisele astus 19. sajandil litograaf F. S. Stern, kes oma Saaremaa 12 kihelkonna rahvarõivaste albumiga markeeris litograafiatel kohalikku olustikku.

Õhtu jooksu vaadatakse ka hiidlaste ja hiiurootslaste ajalukku seoses E. H. Schlichtingiga ja juttu tuleb mõnevõrra erandlikust joonistusest: Düsseldorfi akadeemia professor G. von Bochmann on kujutanud paljasjalgset Saaremaa naist, kes kannab Mustjala rõivaid (1875).

Näitusel on välja pandud ka kaks varianti Wiiralti 1943. aasta kuivnõelagravüürist „Virve“, milles rahvuslik sõlg kõneleb rukkihakkide ja pearätiku kõrval selget keelt lapse kuuluvusest ning meelsusest.

Ringkäigul osalemine muuseumipiletiga.

Adamson-Ericu muuseum, Lühike jalg 3, Tallinn