Eesti saatkonnas Helsingis saab näha haruldasi Eduard Wiiralti töid

1 minut

Näitusel eksponeeritavad tööd on pärit aastatest 1926-1934 ning kuulusid arvatavasti varem Eduard Wiiralti sõbratarile Nelly Stultzile, kes inspireeris kuulsat graafikut Pariisis 1930ndatel aastatel. Helilooja Juhani Komulainen sai kollektsiooni omanikuks kunstioksjonil Pariisis 2002. aastal. Graafika kõrval kuulub kogusse ka joonistusi, akvarelle ja monotüüpiaid, mis moodustavad unikaalse, Wiiralti tuntud loomepärandiga tihedalt põimuva materjali.

Põnevaimaks kunstileiuks võib kõnealuses kollektsioonis pidada kunstniku poolt aastatega 1937/1950 dateeritud „Lamavat tiigrit”, mis on kahe varem teadaoleva samanimelise teose (1937 ja 1950) vahepealne haruldane versioon. Avataval näitusel Eesti saatkonnas Helsingis esitletakse esmakordselt kõiki kolme kuivnõeltehnikas teostatud „Lamavat tiigrit”.

Wiiralti tuntuimatest teostest on näitusel esil veel „Põrgu” koos visanditega, samuti kunstniku üks viimistletumaid töid, autoportreeline värviline joonistus „Viiuldaja”.

 

 

Jaga

Samal teemal

Jaga
Sirp