/—/ reedel tuleb ema see ongi kõige põhjus ja mõte vanaema on öelnud: kui te pole head lapsed mis siis ema ikka tuleb nyyd tean et emad armastavad ka halbu lapsi et emad ei armasta ka häid lapsi kaheksakymnendate alguses ma seda ei tea ma raiun leppa esimese menstruatsioonini on kolm aastat kuvvass logiseb kirvesilm näeb kahtlane välja esimese suudluseni kuus aastat riidas on igal halul oma koht, ytleb vanaema armastuseni igavik ja riit püsib /—/

See on katke Triin Soometsa ?Toormaterjali? (Verb, 2004) nimiluuletusest, mis rabab oma lihtsuse, teravuse ja siirusega (pole tähtis, kas see kõik on autoriga toimunud, lugeja kistakse sesse pilti kaasa). See uus raamat on parim ja hoogsaim, mis Soomets seni kirjutanud, täis elu ja tuld. Siin on päris palju sürrealistlikke katkeid, ekspressiivseid pilte ja karjatusi, vormistatud vaid mõnerealiseks luuletuseks, n-ö inimmõtlemise ja taju toormaterjali, neid kilde, millest elu koos seisab. Aga ka täiesti selgeid realistlikke ja lihtsaid mälupilte. Sekka musta huumorit, mis iseenesest on elutõde: nektariin mädaneb laual/ isa mädaneb metsakalmistul / vistrik mädaneb põsel / tädi mädaneb hooldekodus / kõik läheb nii kergesti mädanema (lk 48). Igatahes on see väga emotsionaalne raamat, arvatavasti nii autorile kui lugejale, selline valus asi. Ja, nagu Soomets on oma loomingus ka varem viidanud ? valu on elus olemise tajumiseks sageli nii põrguvajalik.